EST | ENG Sisukaart  
Suure-Jaani vald
 
Oled siin: Turistile » Vaatamisväärsused
20. septembrist 2012 on Suure-Jaani vallal uus koduleht .
Käesoleval lehel sellest ajast infot ei uuendata.


Vaatamisväärsused

Heliloojate Kappide majamuuseum    

Heliloojate Kappide muuseum asutati 1971. aastal Viljandi Koduloomuuseumi filiaalina. Muuseum asub majas, mille ehitas aastail 1926-1929 Hans Kapp ja mis kujunes 1938. aastast alates koduks Villem Kapile.
1973. aastal tehti majas põhjalik remont ja paigutati hoone seinale mälestustahvel Villem Kapile.
Muuseum paikneb hoone esimesel korrusel: näituseruum, saal, magamistuba ja söögisaal, mis hiljem renoveeriti muusikatoaks. Valdavalt pärineb eksponeeritud mööbel Hans Kapilt, osaliselt ka Joosep Kapilt. Saalis oleval klaveril on komponeerinud enamiku oma helitöödest Villem Kapp. Muusikatoas, mis avati 1998. aastal, asub Eugen Kapile kuulunud tiibklaver.

 

 

  

 

Helilooja Mart Saare majamuuseum Hüpassaares   
Hüpassaares asub helilooja Mart Saare (1882-1963) isakodu. Pärast helilooja surma on Hüpassaarde asutatud muuseum, kus saab tutvuda Eesti ühe tuntuima koorimuusiku elu ja loominguga. Suur osa Mart Saare teostest on sündinud just siin, metsade ja rabade keskel. Kõikide teiste eksponaatide kõrval on näha ka muusikule tema kaheksandaks sünnipäevaks kingitud orel. Maja lähedal on vabaõhulava, kus korraldatakse Viljandi maakonna muusikaüritusi.
Hüpassaare
Muuseumi lähedalt saab alguse laudrada Soomaa Rahvuspargi piiridesse Kuresoo laugaste vahele.

  

 

 

Johann Köleri kodukoht-muuseum     
Selles talus on sündinud esimene eesti soost maalikunstnik ja professor Johann Köler. Muuseum kogub Köleriga seonduvat materjali, taastamisel on 19. sajandi teisest poolest pärinev taluhoonestik. Talu õues on suur külakiik, lähedal telkimis- ja karavaniplats koos matkaradu tutvustava infostendiga.

  

 
 

Lahmuse mõis
Lahmuse peamiseks ilmestajaks on Lõhavere oja, mis mõisasüdame kohal paisub maaliliseks veskijärveks. Mõisa tähtsamad hooned asuvad ümber härrastemajaesise väljaku.

Mõisakompleksis töötab Lahmuse Kool .        

  

 

 


 

Lehola-Lembitu linnamägi

Lembitu linnamägi asub Suure-Jaani linnast paari kilomeetri kaugusel kirdes. Linnus oli 13. sajandil orduvastases võitluses eestlaste tugevaim kindlus, siin elas Sakala vanem Lembit. Linnusest on säilinud kõrge muldkeha.
Linnamäel avati 1969. aasta Madisepäeval (21. septembril) muistse vabadusvõitluse monument. Monument on valmistatud punase graniidi tahkudest. Kahele tahule on raiutud väljavõte Läti Henriku kroonikast eesti ja ladina keeles. Monumendi autorid on arhitekt Ülo Stöör ja skulptor Renaldo Veeber.

  

 

 

 

Mälestussammas Vabadussõjas langenuile

Mälestussammas avati 24. juunil 1926. aastal. Raha saadi pidude sissetulekutest ja annetustena. Skulptuuri autoriks on kujur Amandus Adamson. Mälestussambal on kujutatud Sakala muinasvanem Lembitut, kes on haavatud, kuid hoiab veel mõõka kõrgel. Monumendi ümber pidid olema tahvlid 75 suurejaanilase nimedega, kes langesid vabadussõja lahingutes. See töö jäi aga pooleli.
1941. aastal purustati mälestussammas esimest korda. Sammas taastati, kuid 1950. aastal tehti see uuesti maatasa. Skulptuur "Lembitu" leidis pärast mitmeid eksirännakuid tee Viljandi muuseumi.
1990. aasta jaanipäeval taasavati mälestussammas.

  

 

Olustvere mõis ja park                       
Olustvere mõis on üks paremini säilinud mõisakompleks Eestis. Kompleksi kuulub 29 hoonet.

Olustvere mõisa peahoone on ehitatud järgides juugendstiili. Peahoone vastas asuv valitseja maja seostub stiililt hästi peahoonega. Teistest hoonetest on tähelepanuväärivad punastest tellistest karjaõu koos meierei ja väravatega, viinavabrik ning maantee ääres asuv ait. Omapära lisab metallist varikatuse ja vändaga kaev. Kompleksi ümbritseb kõrge kivimüüriga piiratud liigirikas inglise stiilis park ja põlispuude alleed.

Mõisas on linnu-, looma-, ja kalakaavikute kollektsioon, mis sisaldab umbes 170 topist ja 500 liiki putukaid. On eksponeeritud ka puuhobuste ja antiikmööbli kollektsioon ning Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskooli ajalugu kajastav väljapanek.


  

 

  

Soomaa Rahvuspark                    
Suure-Jaani valla territooriumile jääb osa Soomaa Rahvuspargist.

Soomaa Rahvuspark moodustati 1993.aastal puutumata rabade, liigirikaste luhtade, puisniitude ja eripalgeliste metsade kaitseks. Soomaa mitmekesine loodus, omapärane rippsilla ja ühepuulootsiku kultuur ning viis aastaaega on muutnud selle paiga populaarseks. Soomaa Külastuskeskuses Kõrtsi-Tõramaal on avatud ekspositsioon ja tutvustavad arvutiprogrammid külalistele, samast saab informatsiooni õpperadade, piknikupaikade, vaatetornide, matkaonnide jms kohta. Populaarsemad neist on Ruunaraipe Luited, Kopra rada, Riisa raba rada, Mulgi heinamaa, Oksa kompleks, Läti vaatetorn, Meiekose õpperada ja laagriplats, Ingatsi rada ja vaatetorn, rippsillad, Karuskose Matkakeskus, Saarisoo Kanuukeskus.

  

 

 

 

  

 

Suure-Jaani Ristija Johannese kirik

Kirik on ehitatud gooti stiilis kindluskirikuna umbes 1330. aastal. Ta kuulub Kesk-Eesti kodakirikute rühma. Kirik on kolmelööviline, kusjuures kesklööv on külgmistest laiem. Pikihoonega liitub idas nelinurkne koor ja sale neljatahuline läänetorn. Tähelepanuväärsed on teravkaarsed portaalid. Lääneportaali kohal on ümaraken, põhjaportaal on astmelise profiiliga. Kapiteelidel on taimemotiivid. Sõdade ajal hävisid kiriku piilarid ja võlvid. Oletatakse, et kirik oli ümarpiilaritega kodakirik. Taaastamise ajal pandi kirikule puulaed.
Hilisbarokne oreliprospekt (Johann Andreas Stein, 1804) katab vendade Kriisade 1937. aastast pärit orelit. Altarisein pärineb umbes 1870. aastast ja on Johann Gottfried Mühlenhauseni töö. Altarimaal - "Kristus ristil".
Kirikus on kindral Hans Heinrich von Ferseni monument, Alexander von Ferseni mälestustahvel ja seal asub varem kirikuaias seisnud 1598. aastast pärinev rõngasrist, mis on üks Eesti vanimaid.
Kirikus toimuvad EELK Suure-Jaani Koguduse jumalateenistused.

1. juunist kuni 2. septembrini on kirik külastajatele avatud iga päev kell 12.00 - 18.00.

  

  

 

Suure-Jaani õigeusu kirik      (rahva suus ka "Vene kirik")
(Eesti Apostliku Õigeusu Koguduse Peetruse Pauluse Suure-Jaani kirik)

1840-ndail aastatel tekkis Suure-Jaani kandis usuvahetuslik liikumine. Eestlased hakkasid astuma "vene" usku. Suure-Jaani õigeusu kogudus asutati 1847. aastal ja õigeusuliste kalmistu 1911. aastal.
Suure-Jaani õigeusu kirik on 1906-1908 aastal ehitatud arhitektuuri- ja kunstimälestis, mis käesoleval ajal seisab lagunevana. Kunagisest uhkusest annavad aimu põhiliselt punasest tellisest müürid, katus ja tornid vajaksid kiiret remonti.

  

 

Suure-Jaani järv

Kauni kompleksi moodustab Suure-Jaani keskel paiknev paisjärv ja selle kaldale tollase koolijuhataja Paul Kondase eestvedamisel eelmise sajandi kolmekümnendate aastate lõpus rajatud liigirikas park. Järve puhastamine lõpetati 1993. aastal. Järve kaldal paiknevad ka Suure-Jaani laululava ja muusikapaviljon. Üle järve avaneb ilus vaade Suure-Jaani kirikule.
Kolm korda aastas, talvel, kevadel ja suvel, toimuvad järvel kalapüügivõistlused, mille korraldajaks on kalastusklubi "Suure-Jaani Säga".
Suure-Jaani Kultuurimaja korraldab järvel ja selle ümbruses igaaastast Järvepidu. Järvepeod on läbi aastate olnud rahvarohked üritused. Aastal 2005 toimus pidu juba neljakümne viiendat korda.

  

 

  

 

Suure-Jaani  kalmistu

Kalmistu on rikas Eesti kultuuriloost tuntud inimeste kalmude poolest. Siin puhkavad maalikunstnik professor Johann Köler, heliloojad ja Suure-Jaani muusikaelu edendajad Joosep, Hans, Artur ja Villem Kapp, helilooja Mart Saar, muusik Julius Vaks, näitleja Aleksander Mälton, esimene eesti õpetatud agronoom Ado Johanson. Samuti on siia maetud Olustvere krahvid Fersenid ja Suure-Jaani kirikuõpetajad.
Johann Köleri büsti autoriks on tuntud kujur Amandus Adamson.

  

 

 

Kultuurimälestised Suure-Jaani valla territooriumil (Kultuurimälestiste riikliku registri andmed)

 

FOTOD: Jaanus Siim, Leili Kuusk

  Tagasi  
  © Suure-Jaani Vallavalitsus      Lembitu pst 42, Suure-Jaani, 71502, Viljandimaa      Telefon 435 5444, faks 435 5439 e-post:  
    Tehtud kasutades Etomite sisuhaldustarkvara