Sakala
5. veebruar 1998




Kinkige Pange Poistele viis laulu!

Pange Poisid 10

"Kümme aastat tagasi ei osanud ma arvatati, et võin hakata meesansamblit juhendama" ütleb Pange Poiste õpetaja Valli Pang. Homme on Vastemõisas sünnipäevapidu.
FOTO: Aime Jõgi



Vastemõisa meesansambel Pange Poisid tähistab sel nädalal oma kümnendat sünnipäeva. Reede õhtul kell 8 on Vastemõisa rahvamajas Pange Poiste kontsert ja pidu koos ansambliga Kaleo.
Pange Poisid on Tõnu Loim, Kalle Lillepõld, Mart Tõniste, Margus Raidma, Kaarel Saar, Valdo Laas, Endel Saar ja Aleksander Dubbelman. Ansamblit juhendab Valli Pang.

Kümme aastat tagasi käis elu teistmoodi

See oli Vastemõisa rahvamaja üks paremaid aegu. Kahekümne viies ringis osales kokku kakssada viiskümmend taidlejat. Mati Lepikut, kes on juhtinud sealse rahvamaja tööd 1966. aastast alates, toetas kõigis tema ettevõtmistes jõukas Kalju kolhoos.
Valli Pang õpetas sel ajal Raudna koolis lastele laulu. Ta mees sai Kalju kolhoosi agronoomi koha ja Mati Lepik hakkas ääri-veeri uurima, millal Valli-proua Heimtalist abikaasale järele tuleb.
"Millist ansamblit sa rahvamajas tahaksid juhendama hakata?" küsinud ta kannatamatult, kui Valli alles Raudna koolis tööl oli. Valli vastanud, et kui, siis ikka tütarlaste ansamblit, mida muud. Muud ta ei oskagi.
"Aga mul on pakkuda veel meesansambel ja..." paotanud Mati Lepik.
Valli ei teinud kuulmagi.
"Kildu koolis tulid ükspäev kolleegid mu kaest imestades küsima, kas mina hakkan meesansamblit juhendama. Nemad näinud rahvamaja stendil sellist kirja... Ütlesin, et e-ei! Siis helises telefon ja Mati Lepik teatas, et kahe päeva pärast on proov ja tõesti mehed ootavad mind," jutustab Valli.
Tegelikult ei oodanud nad midagi.

Mehi polnud ollagi

Mati Lepik tuulas lihtsalt mööda küla ringi ja veenis tuttavaid poisse laulma tulema. Rääkis neile uuest juhendajast, kes neid kangesti ootavat, ja Vallile muidugi meestest, kes hirmsasti laulda tahtvat. Küsis naisemeeste kodudes igaks juhuks ka naiste käest, kas nood ikka lubavad, et pärast mingit jama ei tuleks.
"Mina läksin pärast kooli koju ja hakkasin paaniliselt oma nootides tuhlama," räägib Valli. "Ma ei leidnud ühtegi meeste laulu. Ma ei teadnudki, missugune peab üks meesansambli laul olema."
Mati Lepiku kiituseks tuleb aga öelda, et määratud õhtul oli kümmekond meest proovi alguseks platsis. Olid mõned sellised, kellest mäletati, et nad on kooliajal koorilaulus käinud, ja teised, kellest teati, et nad pilli mängivad. Mõne puhul ei mäletatud kull kumbagi, aga usuti, et nad ikka laulma hakkavad, kus nad pääsevad.
Margus meenutab, et teda ajanud esimesele proovile ta enda vanaema! "Ilmselt oli Mati Lepik temagi juures käinud," naerab ta selle peale. "Mul ei olnud tõesti mitte mingisugust plaani sinna minna, aga vanaema ei jätnud järele. Muudkui, et mingu ja mingu. Mis mul üle jäi," ohkab Margus ja lisab siis:

"Aga näe, külge hakkas!"

Margus on kümme aastat ansamblis laulnud nagu ka Tõnu, Kaarel ja Endel. Sügisel liitus Kalle ja järgmisel talvel Sass. Nemad on ansambli raudvara.
Valli seletab vahepeale: "Ütleme kohe ausalt ära: ma olin ikka loll mis loll. Ma ütlesin neile, et olge head, valige ise endale häälerühmad. Kõrgemad hääled seisavad siia ja madalamad siia. Ma ei tundnud neist ühtegi ja häbenesin kohutavalt.
Tõnu laks algul esimesse tenorisse, praegu on ta bass. Endel oli bass ja nüüd on tenor, niisamuti Kalle. Kõik oli segi nagu puder ja kapsad."
"Aga nad on mul tõesti väga andekad. Ma olen ise koos meestega palju õppinud. Mina küsisin enne meeste kaest nõu, kui midagi tegema hakkasin. Pidasin neid sama targaks kui ennastki. Me oleme koos arenenud."
3. veebruaril 1988 oli esimene proov ja Kalju kolhoosi naistepäevapeol laulis Vastemõisa meesansambel juba kolm laulu.
Esimene laul oli "Aastad". Valli närveeris mis hirmus. Valli närveerib praegugi iga kord, kui meestega lavale läheb ja klaveri taha istub.
"Ma olen kuskilt lugenud ja ise arvan ka, et kui esinema minnes lauljad ja juhendaja enam ei karda, siis nad esinema ei kõlbagi. Mingi sabin peab sees olema!"
"Meil on muid projekte ka olnud," räägib Sass (Aleksander on solist). Tema on laulnud vanas Ristikus ja nüüd laulab Naudingus. Need on Vastemõisa rahvamaja tantsuorkestrid. "Valli saadab meid mõnikord hoopis akordionil. Teisi pille oleme ka kõrvale võtnud. Kalle mängib bassi ja Tõnu trumme." Aleksander ise mängib saatekitarri.

Valli vaatab oma mehi ja ta silmad säravad

"Nad on mul tõesti andekad!" ei väsi ta kordamast.
"Meil on põhiliselt sentimentaalsed laulud. Ma ise olen selline. Vahel, kui mehed mulle meele järele tahavad olla, siis nad laulavad ikka: "Naerata nüüd jälle sa!" Nad teavad, et "Naerata!" on mu lemmiklaul. Kuulan seda ja lähen näost punaseks."
"Tegelikult on tõesti viga minus," jätkab ta. "Ma olen nii ühekülgne ja sellepärast see repertuaar on ka niisugune. Meestel oleks ammu vaja kõvemaid pähkleid. Nende lagi pole sugugi käes. Kui keegi tuleks praegu ja tooks mulle viis ilusat laulu... Küll see tiivustaks!"
Pange Poistel on repertuaaris kuus- või seitsekümmend laulu a la "Kui sünnib laul, on tunded olemas...", ja palju teisi.
"Nime saime endale ükskord Viljandi kultuurimajas," meenutab Margus. "Istusime korraks enne esinemist kohvikusse. Keegi hõikas meile: "Mis te ringi vahite, pange, poisid, nüüd ka!" Noh ikka selles tähenduses, et võtke natuke enne laulmist. Nimi jäi külge. Rahvas muidugi tõlgendas seda esialgu nii, et Valli Pang on mehed kõik enda omaks kuulutanud..."
Pange Poisid on laulmas käinud peaaegu kõikjal maakonnas, samuti Põltsamaal, Raplas, Tartus, Tallinnas, Paides ja Pärnus, isegi Soomes, osa võtnud üleriigilistest ülevaatustest ja festivalidest, neli suve järjest laulnud koos Viiratsi naisansambliga Saaremaal Kihelkonna päevadel jne. Laulnud on nad suuremate kooride tiiva all ka kümne aasta jooksul kõikidel laulupidudel. Mehi on igale poole ikka ]a jälle tagasi kutsutud. "Mis siin imestada," kommenteerib Mati Lepik Pange Poiste edu. "Kenad noored mehed reas, kenad hääled ka, ja Valli kui lilleõis nende keskel! Kus sa sellist pilti veel näed?"
Eelmisel aastal võtsid Pange Poisid osa Valgas korraldatud vokaalansamblite festivalist ja tõid sealt esikoha.
"Aga praegu ei ole enam need ajad," ohkab Vastemõisa rahvamaja juhataja Mati Lepik ikkagi.
Mati Lepikul on lisaks meesansamblile majas naisrahvatantsurühm, laste lauluring, tantsuorkester Nauding ja üks nooremate meeste bänd, nipet-näpet peale selle. Kokku osaleb nn. ringide töös ehk viiskümmend inimest, mitte rohkem.
"Lausa vägisi ei saa," ütleb Mati Lepik. "Inimestel on praegu iseendagagi piisavalt tegemist, et toime tulla." Mati Lepiku hääl jääb õhku rippuma.

Oskavad laulda ja kündagi

Pange Poisid ütlevad Valli kohta, et ta on ka "oma poiss". Nad kõik käivad iga nädal kord või kaks vallavolikogu koosolekute saalis proovis. Mõni neist jõuab linna Koidu koorigi.
"See kodunt väljaskäimine on tegelikult puhkus. Saad teisi inimesi näha ja leiad vaheldust argipäevale. Kui laul hästi kõlab, siis on endalgi hea meel," ütleb Kalle. "Isegi kodused on selle meie lauluveaga kümne aasta jooksul ära harjunud."
Pole siin nuriseda midagi. Vähemalt need mehed oskavad lisaks laulmisele ka maad künda, maja pidada ja loomi talitada.
"Aga... Kui tükk aega pole esinemist olnud, siis on selline imelik tunne, nagu põeks midagi," ütleb Aleksander.

Aime Jõgi