EST | ENG Sisukaart  
Suure-Jaani vald
 
Oled siin: Kultuur » Muuseumid
20. septembrist 2012 on Suure-Jaani vallal uus koduleht .
Käesoleval lehel sellest ajast infot ei uuendata.


Muuseumid

Heliloojate Kappide Majamuuseum
Tallinna 30
Suure-Jaani
71502 Viljandimaa

telefon: 437 1190
e-post:

Muuseumi külastamine ettetellimisel:
telefonid 435 5433, 53851680 Kadri Pulk – Suure-Jaani vallavalitsuse haridus- ja kultuurinõunik,
telefon 522 1846 Kätlin Kink – Suure-Jaani kultuurimaja direktori kohusetäitja

Heliloojate Kappide muuseum asutati 1971. aastal - siis Viljandi Koduloomuuseumi filiaalina. 1996. aastast munitsipaalomandis. 2012. aasta 1. jaanuarist alates on muuseum Suure-Jaani Kultuurimaja struktuuriüksus.

Muuseum asub majas, mille ehitas aastail 1926-1929 Hans Kapp ja mis kujunes 1938. aastast alates koduks Villem Kapile.

1973. aastal tehti majas põhjalik remont ja paigutati hoone seinale mälestustahvel Villem Kapile.
Muuseum paikneb hoone esimesel korrusel: näituseruum, saal, magamistuba ja söögisaal, mis hiljem renoveeriti muusikatoaks. Valdavalt pärineb eksponeeritud mööbel Hans Kapilt, osaliselt ka Joosep Kapilt. Saalis oleval klaveril on komponeerinud enamiku oma helitöödest Villem Kapp. Muusikatoas, mis avati 1998. aastal, asub Eugen Kapile kuulunud tiibklaver.

Joosep, Hans, Artur, Eugen ja Villem Kapp.

Joosep Kapp (1833-1894), kes tuli 1853. aastal Suure-Jaani kihelkonnakooli õpetajaks ja organistiks, oli heliloojate Kappide tegevus alustajaks Suure-Jaanis. Ta asutas meeskoori ja pasunakoori, pani 1887. aastal aluse laulu- ja mänguseltsile "Ilmatar" ning oli Eesti Kirjameeste Seltsi, Eesti Aleksandrikooli peakomitee ja Viljandi Põllumeeste Seltsi juhatuse liige.

Hans Kapp (1870-1938) , Joosep Kapi teine poeg, oli isale järeltulijaks, kes jätkas ja süvendas Suure-Jaanis alustatud traditsioone. Tema juhtimisel saavutas laialdase tuntuse "Ilmatari" seltsi segakoor, rajati rahvamaja, raamatukogu, lasteaed ning edendati haridust.

Artur Kapp (1878-1952), Joosep Kapi neljas poeg, oli Eesti üks silmapaistvamaid orelivirtuoose, heliloojaid ja muusikapedagooge. Lõpetanud Peterburi Konservatooriumi, asus ta 1904. aastal juhtima Astrahani muusikakooli ja Vene muusikaseltsi kohalikku osakonda. 1920. aastal tuli Artur Kapp tagasi Eestisse, kus töötas dirigendina teatris "Estonia" ja õppejõuna ning hiljem professorina konservatooriumis. Tema õpilasteks on enamus sõjaeelse ja -järgse perioodi nimekatest eesti heliloojatest.. Alates 1944. aastast elas Artur Kapp püsivalt Suure-Jaanis.
Loomingus oli Artur Kapp eelkõige sümfoonik, kes on kirjutanud viis sümfooniat, mitmed instrumentaalkontserdid, avamängud, kantaadid, oratooriumi "Hiiob", soololaule ja a'capella koorilaule.

Eugen Kapp (1908-1996), Artur Kapi poeg, oli sõjajärgse Tallinna Konservatooriumi rektor ja Heliloojate Liidu esimees. Lõpetas 1931 Tallinna konservatooriumis A. Kapi kompositsiooniklassi. 1956. aastast NSV Liidu rahvakunstnik.
Eugen Kapi loomingu silmapaistvama osa moodustavad balletid "Kalevipoeg" ja "Kullaketrajad", ooper "Tasuleegid", lasteooper "Talvemuinasjutt", noortemuusikal "Rukkilillesuvi", kolm sümfooniat, mitmed avamängud, süidid, hulgaliselt instrumentaal- ja kammermuusikat.

Villem Kapp (1913-1964), Hans Kapi poeg, oli Tallinna konservatooriumi õppejõud ja 1957-64 kompositsioonikateedri juhataja. Lõpetas 1938 Tallinna konservatooriumis A. Topmani oreli ja H. Elleri kompositsiooniklassi. 1963. aastast Eesti NSV rahvakunstnik.
Villem Kapi loomingus on romantiline väljenduslaad ühendatud eesti rahvamuusika intonatsioonide ja rütmidega. Teoste paremiku moodustavad II sümfoonia (c-moll), ooper "Lembitu", kooripoeem "Põhjarannik", kantaat "Kevadele". Kirjutanud ka koorilaule , puhkpilli- ja instrumentaalkammermuusikat

Lisamaterjale:
Rahvusvaheline Artur Kapp'i Ühing.   
Vardo Rumessen. Artur Kapp. Artur Kapi helitööd. (rtf fail suurusega 37 KB) 
Eesti Muusika Infokeskus. Artur Kapp.    
Eesti Muusika Infokeskus. Eugen Kapp.  
Eesti Muusika Infokeskus. Villem Kapp.    
Estonian Music Informatoin Centre. Artur Kapp.
Eesti Orelisõprade ühing. Artur Kapp.    
Estonian Organ Society. Artur Kapp.  
Artur Kapi oratoorium "Hiiob".           
Lühiülevaade Suure-Jaani suurkujudest,    


 

Valla territooriumil asuvad veel järgmised muuseumid ja ekspositsioonid:


Mart Saare majamuuseum Hüpassaares         

Viljandi Muuseumi filiaal.
Hüpassaare talu, Karjasoo küla, 71402 Suure-Jaani vald.
Järelevaataja Kalle Jaaniste, telefon 435 7141

Lubjassaare talumuuseum
(Johann Köleri kodukoht-muuseum)

Eraomand.
Johann Köleri Muuseumi Ühing, Lubjassaare talu, Ivaski küla, 71301 Suure-Jaani vald. Omanik Linda Köhler, telefonid 435 8513, 5566 0956
Selles talus on sündinud esimene eesti soost maalikunstnik ja professor Johann Köler. Muuseum kogub Köleriga seonduvat materjali, taastamisel on 19. sajandi teisest poolest pärinev taluhoonestik. Talu õues on suur külakiik, lähedal telkimis- ja karavaniplats koos matkaradu tutvustava infostendiga.

Avatud kokkuleppel 

Olustvere muuseum (Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskooli ajaloo, loomatopiste, Voldemar Luhti puuhobuste ja härra Vene antiikmööbli ekspositsioonid)
Ametkondlik.
Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool, 70401 Olustvere, juhataja Oskar Mölder, telefon 437 4280

 

  Tagasi  
  © Suure-Jaani Vallavalitsus      Lembitu pst 42, Suure-Jaani, 71502, Viljandimaa      Telefon 435 5444, faks 435 5439 e-post:  
    Tehtud kasutades Etomite sisuhaldustarkvara