Vanna Matz 90
Kukerpillidel on laul: „Vahel kohtan ühte härrasmeest, kes paistab välja rahvamassi seest. Siidist sall on tal, siidist sall on tal...“ Sedasorti härrasmehelikku olekut võib kohata ka ühel endisel suurejaanilasel, praegu Göteborgis elaval Elmar Ojastel. Augusti lõpus tähistas ta Harjumaal, Tuhala rahvamajas, oma 90-ndat juubelit. Vanahärra juubelile sõitis ka meie valla delegatsioon, koosseisus: kauaaegne raamatukogutöötaja Evi Valdmaa, endised skaudijuhid Tõnu Aavasalu ja Reigo Kool ning Kondase-uurijad Mari Vallikivi ja Tõnu Kukk.
Mitmekülgne mees
Elmar Ojaste on nii kodu- kui väliseestis tuntud muinsuskaitsetegelane, postinduse uurija, filatelist ja skautluse edendaja. Suure-Jaani vallalehe „Leole“ augustinumbris ilmus Ojaste sulest huvitav lugemine skandaalsest suurejaanilasest Heino Tammetis, kes esines paguluses punaste käest imekombel pääsenud tsareevitš Alekseina.
Humoorikas kõne
Tuhalasse oli juubilari õnnitlema tulnud suur rahvahulk. Eakas skaudijuht pidas toreda kõne, kus pajatas humoorikaid lugusid oma pikast elust. Ta meenutas, et möödunud sajandi üheksakümnendatel, kui Rootsi ja Eesti vahel polnud veel panganduskokkuleppeid ja raha ei liikunud elektrooniliselt, tuli tal etendada kulleri osa. Rootsi väliseesti muinsuskaitsjate poolt kogutud raha - ja see polnud sugugi väike summa, ulatudes sadadesse tuhandetesse rootsi kroonidesse - tuli tal üle piiri tuua pükstes. Keegi Eestis küsiski, et mis sul seal pükstes on? Elmar vastas, et hetkel on seal Lihula kiriku katus... Suuri rahasummasid aitas ta hankida ja Eestisse tuua ka Saaremaa vanade kirikute remondiks.
Suure-Jaani patrioot
Head sõbraabi on Elmar Ojaste osutanud ka taasiseseisvunud Eesti skaudiliikumisele. Tema kodu on külastanud paljud skaudijuhid. Suurt huvi tunneb ta kodukandi elu ja mineviku vastu. Üheks huvitavaks teoseks peab ta Evi Valdmaa käsikirjalist uurimust Suure-Jaani raamatukogunduse ajaloost. Ning Paul Kondas! Palju häid ideid ja huvitavaid seoseid on ta andnud vana pedagoogi isiku lahtimõtestamisel. Mari Vallikivi ja Tõnu Kukk on viimasel aastal olnud temaga tihedas kirjavahetuses.
Skautlik hüüdnimi
Oma kõne lõpus naljatas grand old man, et kogu tema energia läheb nüüdsest püsti seismisele. Ehkki šikk vanahärra toetus kepile, oli ta hääl kindel ja mõte selge, silmis sädelemas kaval tuluke. Ta saatis südamlikke tervitusi Suure-Jaani rahvale ja rääkis lahti oma hüüdnime tekkeloo. See lugu sai alguse kolmekümnendate esimesel poolel Kondase koolist. Rahutu vaimuga koolmeister lavastas kooliõpilaste abiga August Kitzbergi muinas-draama „Enne kukke ja koitu“. Tükis oli üheks negatiivseks tegelaseks keegi Aasta Mats. Selle osa määras Paul Kondas koolipoiss Elmarile ja nii saigi ta pikaks ajaks endale hüüdnime. Varsti kadus eesliide eest ära ja järele jäi ainult Mats. Rootsis kinnistus nimi ka skautlikes ringkondades. Kõige naljakam aga oli see, et Elmar, nüüd juba Rootsis elades tahtis peale poja sündi talle ontliku nime panna. Ilus nimi oli juba valmis mõeldud, siis aga hakkas telefonitsi tulema õnnitlusi, kus aina päriti, kuidas siis ka Noor Mats elab ja kuidas tema tervis on. Seetõttu sai poiss endale nimeks Matz.

Soovime head tervist mehele, kes pole elus in vitro katseklaasis elanud, vaid aktiivselt paljudes eluvaldkondades kaasa löönud, mehele, kes on väärt kandma siidist salli. Palju õnne auväärse juubeli puhul!

Tõnu Kukk
Avaldatud : October 2010