Detsember - Anno Domini 2005
Üks aasta hakkab jälle tasapisi lõpule jõudma. Võimalik, et detsembri keskpaigaks on nii mõndagi teist aastalõpuga seonduv juba ära tüüdata jõudnud. „Jõuluhullus“ algas sel aastal minu arvates jälle pisut varem kui eelmisel aastal: juba oktoobrikuu viimastel päevadel kõrgusid mõnedes poodides jõulukaupade virnad. Samas ei raatsi paljud pered kord tuppa toodud jõulupuud kolmekuningapäeval välja viia. Seega jagub aastavahetuse melu juba vähemalt viiendikuks aastast!
Suure-Jaani valla tulevane juhtimine võtab iga päevaga konkreetsemaid jooni. Volikogu teisel istungil valiti 17 poolthäälega vallavanemaks Maie Käba. Revisjonikomisjoni esimeheks valiti Rünno Johanson ja liikmeteks Tõnu Aavasalu ning Rein Aidak. Eelarve- ja majanduskomisjoni esimeheks valiti Andrus Keerd; hariduse, kultuuri ja vaba aja komisjoni esimeheks Jaan Hansen ning sotsiaalkomisjoni esimeheks Eda Nodapera Novembri lõpus kinnitati ka vallavalitsuse (kui ametiasutuse) struktuur. Vallavalitsuse liikmed on plaanis kinnitada detsembri lõpus. Samast päevast lõpevad praeguste linna- ja vallavalitsuste volitused. Järgmised olulised sammud on uue vallavalitsuse rakendamine ja eelarve vastuvõtmine.
Detsembri nimepäevalaste nimedest.
Oskar ja Oss tulenevad muinasislandi Asgarist (’hea oda’) või muinassaksi Ansgarist.
Aira ja Airi on teisendamise teel saadud Ainast või Ailast. Nime tähendust on raske öelda.
Leiger on hiidlaste vägilane, nimi tuleneb rootsi sõnast lekare ('pillimees, mängija'). Leino on tuletatud eesti sõnast 'lein'.
Barbara, Barba ja Varve on tuletatud kreeka mõistest 'võõras'. Varje ja Varju võivad olla tuletatud Barbarast või eesti sõnast 'vari'.
Selma ja Selme on tuletatud gaeli väljendist sealla math ('vaadata ilus').
Nigul, Nikolai, Niilo, Niis, Klaus ja Laas on tuletatud kreeka nimest Nikolaus ('rahvavõitja' või 'rahva võit').
Sabiine on tuletatud ladina nimest Sabina ('sabiinlanna').
Külli, Küllike, Külliki ja Külvi on tuletatud soome nimest Kylliki, mis omakorda on tuletatud sõnast kyll ('palju, rohkelt').
Raido võib tuleneda eesti sõnast ‘puuraidur’ või rait (‘hiigelsuur’) või olla Raivo teisend.
Raigo, Raik ja Reigo on Raivo (‘raev’) teisendid.
Juudit ja lühend Juta tähendavad heebrea keeles ‘juuditar’, ‘jumalakiitus’.
Daniel tähendab heebrea keeles ‘kohtunik’. Tanel ja Tani on eesti lühendid.
Aivar ja Aivo tulenevad skandinaavia Ivarist mis omakorda on lühend Johannesest (heebrea J(eh)ochanan ‘Jehoova on armuline’).
Hele ja Ele on kas eesti ‘hele’ või Helena (‘särav’, ‘loitev’) lühendid. Luise ja Viise tulenevad vanasaksa sõnast ‘kuulus’.
Hengo ja Hingo tulenevad eesti sõnast hing. Eho on eesti ‘eha, õhtuvalgus’.
Kalli on eest ‘kallis’. Kelli on Kalli teisend. Killu on eesti ‘kild’, Kulla ‘kuldne’.
Adelheid on vanasaksa ‘õilsa olemusega olend’. Adeele, Aade, Teele, Liide on tema lühendid.
Raili tuleneb Rahelist (heebrea ‘utt’).
Neeme on arvatavasti Meeme teisend. Meeme on aga vana-eesti ‘tubli, täismees’, ‘mehike’.
Mario on itaaliapärane Maria (‘ülev’, ‘valitsejanna’) vennasnimi.
Pärja tuleb sõnast pärg ‘vanik’.
Toomas on eesti teisend aramea nimest Thomas (‘kaksik’).
Vambola tuleneb eesti kohanimest Varbola või sõnast vambas (‘(sõja)nui’). Teisend Vambo.
Eugenia, Senna ja Senni tähendus on kreeka keeles 'õilsalt sündinu', 'sünnilt üllas'.
Heebrea keelest tuletatud Aadam ning ka Tammo ja Tamur tähendavad 'maine, muldne', 'inimene'. Samuti heebrea keelest tuletatud Eeva ning temast tulenenud nimed tähendavad 'elu' või 'elava ema'.
Natalie, Neida, Taale ja Taali on tuletatud hilisladina väljendist dies natalis Domini ehk 'Issanda sünnipäev' - jõulud.
Tehvan, Tahvo, Tehvo, Teho ja Sten on tuletatud kreeka nimest Stephanos ('kroon, pärg, diadeem'), kuid võib Sten pärineda ka skandinaavia keeltest ja tähendada 'kivi'.
Sulve ja Sula on Sulevi naisvasted. Sulev tähendavat eesti keeli 'suvaline, hea'.
Piia on tõenäoliselt tuletatud ladina keelest ning tähendab 'vaga'.
Merle, Merli ja Merili on oletatavasti seoses prantsuse sõnaga mis tähendab 'musträstas'.
Taavet, Taavi, Taavo ja Tavo on tuletatud heebrea nimest David, mis tähendab 'armastatu', 'sõber', 'preestrite lemmik'.
Silvester tähendab ladina keeli 'metsast pärit'. Sellest on tuletatud ka Silvar, Silver ja Silvo.
Et alustasime nimepäevalaste nimede päritolu tutvustamist veebruaris, siis likvideerime aasta lõpuks oma võla jaanuarikuu nimepäevalaste ees.
Algo on seotud eestikeelse sõnaga ’algus’. Alo tähendab samuti algust, kuid võib olla ka Aleksandri lühend, mis omakorda on tulnud kreekakeelsest sõnast, mis tähendab ’meeste kaitsjat’. Esmo (teisendid Esmar, Esmer, Esmu) ja Esme (Esma, Esmi) on oma nime saanud sõnast esimene. Esme võib aga olla ka Esmeralda lühend. Esmeralda tuleneb hispaania keelest ja tähendab smaragdi. Uno ja Uuno tulenevad ladina keelest (’üksik, ainus’).
Algi on seotud eestikeelse sõnaga ’algus’. Esme on eesti ‘esimene’.
Gerhard on vanasaksa ‘tugev oda’, ‘julge odamees’. Ka Gert ja Kert.
Ruth on heebrea ‘nägemus ilust’ või ‘sõbratar’. Eestis ka Rutt.
Lea on ladina ‘emalõvi’ või heebrea ‘antiloop’. Teisend Liia.
Aabel on Abrahami lühend. Tema lühend on Aap.
Nuut tuleneb Kanutist (muinasgermaani ‘küngas’). Susi on muistne nimi, Hirvo on eesti ‘hirv’.
Gunnar on skandinaavia vorm muinasgermaani nimest Gunthar(i) (‘võitlusrõõmus mees’, ‘julge sõdur’, ‘sangar’). Saksakeelne vaste on Günt(h)er.
Vello on eesti ‘veli, vennas’. Sama tähendusega ka Veljo, Veiko, Venda, Venno.
Talve, Talvi on Tali (sõnast ‘talv’) naisvasted.
Osvald on vanasaksa Answald (‘jumalik jõud’, ‘peremees majas’) või muinasinglise Osweald (‘hea juhataja’). Ove on friisi Owe.
Antonia on naisvorm nimest Antonius (’kiiduväärne, äraostmatu’, ‘lõbus, rõõmus’, ‘eestseisja’). Ande on eesti ‘anne’.
Hillar on kreeka Hilarion (‘lõbus, rõõmus’). Ka Illart, ja Illo.
Feliks on ladina ‘õnnelik’, ‘viljakas’. Õnneleid on eesti ‘õnnelik’.
Salve ja Salvi on tuletatud sõnast salv. Nende ladinakeelne nimevaste oleks Olivia (’õlipuü-oks' või 'healõhnalised salvid'). Sõlmi või Sõlme pärineb eesti rahvaluulest.
Ilmar on soome-ugri vanima taevahaldja nimetus, Tuletis Illimar.
Anton on Antoniuse lühend.
Laura on ladina ‘loorberipuu’. Lauli tuleb sõnast laul.
Hendrik, Henri, Heino, Heiki, Heigo, Henn ja Enn tulenevad Heinrichist (idafrangi ‘peremees oma kodus’, germaani ‘hoovivalitseja’).
Henriette, Hendrika, Henna, Jete on Heinrichi sõsarnimed.
Agnes on kreeka ’puhas’ ja seostub ka sõnaga angus (’tall’). Teisendid ja lühendid Agneta, Agne, Age, Aune, Ines, Neta.
Luule ja Luuli tulevad eesti sõnast ’luuletaja, poeet’.
Reeno on lühend Reneest.(’uuesti sündinu’).
Naima on heebrea Naama (’ilus’, ’minu rõõm’).
Paul, Paavo, Paap ja Paavel on ladina keeles ’väike’.
Ulvi ja Ulve on ilmselt eesti päritolu.
Vilja on muistne mehenimi tähendusega ’rikas, rohke’.
Karl on frangi charel ’mees’, ’abielumees’. Eesti teisendid Kaarel, Kalle, Karel, Karla.
Valter on eesti teisend saksa nimest Walt(h)er (’sõjaväes valitsev’, ’vägimees’).
Irja tuleb nimest Georgia, Jürje nimest Georg (’maaharija, põllumees’).
Meelis on eesti ’arukas, mõistlik’. Ka Meelit, Meelik.
Rahulikku jõuluaega, ilusat aastavahetust ja head 2006. aastat kõigile!

Leili Kuusk
leili@suure-jaani.ee
Avaldatud : December 2005