November - Anno Domini 2005
Paar rida kõrgemalt võime esimest korda lugeda, et „Leole“ on Suure-Jaani valla ajaleht. Aasta lõpuni jätkavad tööd ametiasutused Suure-Jaani linnavalitsus, Suure-Jaani vallavalitsus, Olustvere vallavalitsus ja Vastemõisa vallavalitsus, kuid 22. oktoobrist ei ole enam Suure-Jaani linna kui omavalitsust, Olustvere valda ja Vastemõisa valda. Suure-Jaani linn on vallasisene linn, Olustvere - alevik ja Vastemõisa - küla.
Kindlasti tahab uus olukord pisut harjumist.
Valijad on oma tahet avaldanud. Loodetavasti on valituks osutunute seas piisavalt visionääre, et uue „suure laeva“ kurss õigesse suunda sättida. Valimispäevale järgnevad päevad on olnud täis tihedaid läbirääkimisi, mille kokkulepped vormistusid hääletustulemusteks uue valla volikogu esimese koosseisu esimesel istungil, kui volikogu valis esimeheks Arnold Pastaku ja aseesimeheks Tõnu Aavasalu. Novembri algul on kavas vallavanema valimine. Aasta lõpuks peaks paigas olema kogu uue valla ametnikkond.
Novembrikuu nimepäevalaste nimede päritolust.
Tiia võib olla tuletatud Tiiust ja see omakorda sõnast 'tihane'. Tiia võib tuleneda ka kreeka nimest Dorothea (’kingitus Jumalalt').
Hinge on tuletatud eesti sõnast 'hing'.
Kaido, Kaidu ja Kaimo on tõenaoliselt kauges seoses naisenimega Katharina ('alati puhas', 'siivas', 'häbiplekkideta'). Kaimo võib olla seoses eesti sõnaga 'kaim' või liivi sõnaga kaimo ( 'saatev').
Herta tähendab vanasaksa keeles 'tugev, jõuline'. Erla ja Erle tulenevad tõenäoliselt vanasaksa nimest Erla (’valitsejanna, vürstinna').
Vahur ja Vaho on eesti sõna ’vahva’ teisendid.
Adolf ja temast tuletatud Ado, Aadi, Aado ja Aadu tähendavad vana-alamsaksa keeles 'üllas hunt', saksa keeli 'õilis sangar'.
Kiira ja Kiiri on tuletatud kas vana-ülem kreeka nimest Kyrillus ('käskija', 'isandlik') või ladina nimest Cyrillus või pärsia nimest Kurush (’päike’). Kirke on kas nõiatar kreeka mütoloogiast või tuletatud eesti sõnast 'kirgas'.
Nele võib olla hollandi päritoluga nimi või olla nagu Nelligi lühend järgmistest nimedest: Anna ('arm'), Cornelia ('tugev kui sarv'), Eleonora ('Jumal on mu valgus' või 'kaastundlik'), Helena ('särav', loitev'), Petronella (’kalju', 'kivi').
Teo on tuletatud kas kreeka nimest Theodorus ('Jumala and'), Theodosius ('Jumalast antu') või Theophilus ('Jumalale armas'), vanasaksa nimest Theoderich ('rahvajuht') või Theodemar ('rahva kuulsus'). Teodor ja Tuudor on tuletatud kreeka nimest Theodorus.
Martin, Mart, Märten ja Märt on tuletatud ladina nimest Martinus ('Marsi oma', 'sõjakas').
Alev võib olla teisend nimest Olev, mis omakorda on eestipärane teisend Olafist (’esivanemate võsu’, ’õiglane’).. Elev tähendab eesti keeles 'rõõmsalt ärev".
Konrad tähendab vanasaksa keeli 'julge nõuandja" või 'hea kõnemees'. Samast nimest võivad tuleneda ka Kuno ja Kuuno, kuid need võivad olla tuletatud ka muinasgermaani keelest ja tähendada 'julge'.
Kristjan, Kristo ja Risto tähendavad kreeka keeles 'kristlane'.
Alviine ja Aivi tähendavad vanasaksa keeles kas 'õilis sõber' või ’kõigist armastatud'.
Vaike, Vaigi ja Vaiki on seotud eesti sõnaga 'vaikne'.
Arnold, Arno, Arne ja Aarne tähendavad vanasaksa keeles kas 'valitsev kotkas' või 'tugev nagu kotkas'.
Heinar, Einar, Eino, Egon ja Egil on tuletatud kas muinasgermaani mõistest 'tugev mõõgamees' või ’lihtne süda' või muinasskandinaavia mõistest 'üksikvõitleja teiste hulgas'
Ilo tähendas eesti keeles vanasti 'rõõm'.
Eliisabet ja temast tuletatud Eliise, Elis, Els, Elsa, Else, Liis, Liisa, Liisi, Liisu, Ilse ja Betti on algselt pärit heebrea keelest, tähendades 'Jumal on tõotanud'.
Helmar, Helmo, Helmu ja Heimur võivad tuleneda vanasaksa keelest, tähendades 'kaitsja', 'valitsedes kaitsev' või 'kiivriga julge', 'südi sangar'.
Pilvi ja Pilve on tuletatud eesti sõnast 'pilv'.
Cecilia ja temast tuletatud Silja, Silje ning Sille tähendavad ladina keeli 'nägematu, pime'.
Kleement, Leemet ja Leemo on kõik tuletatud ladina nimest Clemens (leebe, armulik’).
Ustav ja Ustus on mõlemad eesti algupärased nimed, nad on seotud mõistetega 'ustav', 'ustavus’.
Katariina on teisendirikkaimad naisenimesid: Katrin, Katre, Katri, Kadrin, Kadri, Kati, Kadi, Kaarin, Karin, Triinu, Triin, Triina ja tuleneb kreeka Haikaterinest (’alati puhas’, ’siivas’, häbiplekita’).
Dagmar on kas skandinaavia ’päevaneid’, vanasaksa ’ere päev’ või slaavi Dragomir (’kallis rahu’). Tamaara ja Maara tulenevad heebrea sõnast ’palm’, ’viigipuu’.
Asta on kas lühend Anastasiast (’üles tõusev’) või Astridist. Astra tuleneb vanakreeka õigusjumalanna Astraia nimest või kreeka sõnast aster (’täht’). Astrid on kas muinasgermaani ’armastatu’ või muinasskandinaavia ’hea jõud’, ’hea võim’.
Laima on läti keelas ’õnn’ või ’määraja, korraldaja’.
Edgar on vanainglise Eadgar (’see, kes kaitseb omandit’, ’õnnelik oda’).
Andreas, Andres, Andrus, Ando, Anti tulenevad kreeka sõnast ’mehine, vapper’.

Rahulikku hingede aega kõigile!

Leili Kuusk
leili@suure-jaani.ee
Avaldatud : November 2005