Oktoober - Anno Domini 2005
Käes on oktoober. Suure-Jaani piirkonna jaoks algab selle kuu lõpus uus ajalooetapp: edasi minnakse ühe omavalitsusena. Esialgu on palju lahendamist vajavaid küsimusi ja palju tööd. Ometi tundub, et ees ootav on loogiliseks jätkuks juba viisteist viimast aastat plaanitule. Viisteist aastat on arutatud, arvutatud, plaane peetud ja läbi räägitud. Nüüd ootab ees „praktikum“.
Piirkonnas kokku on volikokku kandideerijaid seitsmes nimekirjas - 140 inimest. Igaühel on omad lootused ja soovid, miks ta seda teeb. Kõige rohkem on volikogu kohad hinnas Suure-Jaani linnas: siin kandideerib ühele kohale 12,25 inimest. Ülejäänud jäävad kaugele maha: Suure-Jaani vallas on ühele kohale 5,875 kandideerijat, Olustvere vallas 5,0 ja Vastemõisa vallas vaid 4,7. Kes ise ei kandideeri, see peab valima, milline nimekiri ja kandideerija teda kõige paremini võiks esindada.
Erakondade ja valimisliitude platvorme lugedes-kuulates näeme, et seda, teist ja kolmandat soovitakse rohkem teha ja arendada. Lubatakse paremat elu vanadele ja noortele, rohkem kultuuri ja paremat haridust, teid ja valgust. Ainult ühte ei ole veel tähele pannud - mida ja kellele vähem. Sest iga tund, kui pirn põleb, maksab konkreetse summa ja iga huviring, mis avatakse, maksab mingi summa - rääkimata meetrist asfalteeritud teest või uuest hoonest. Kui midagi oluliselt suurendada, siis peab ilmselt kuskilt kokku hoidma - oleks vist pisut naiivne loota, et ise „tüüri juurde asudes“ suudetakse kohe ja hüppeliselt tulusid suurendada. Ometi loodame kõik, et kirja pandu ning igaühe unistusedki kord täituvad või et nende suunas vähemalt liigutakse.
Oktoobrikuu nimepäevadest.
Reinhard on tuletatud vanasaksa nimest Reginhard ('nõukas' või 'rikas süda'). Tõenaoliselt on samast nimest saadad ka Rainer, Rain, Ragnar ja Rauno.
Leelo ja Leeli on Leena, Leene, Leeni (Helena või Magdalena tuletised, seega 'särav' või 'Magdalast pärit') või Leelo (sõnast 'leelo') teisendid.
Evald ja Eevald on tuletatud vanasaksa nimest Engwald ('seadusliku võimu teostaja, õigusvõim'). Evert pärineb vanasaksa nimest Eberhard ('tugev nagu kult').
Randolf tähendab vanasaksa keeli 'koduhunt' või 'kilbiga hunt'. Sellest nimest võivad tuletatud olla ka Rando ja Ranno. Mis võivad aga olla tuletatud ka eesti sõnast 'rand'.
Ingeborg on Muinas-Skandinaavias tähendanud ’Ingo kindlus' või 'Ingo varjupaik'. Inger, Ingrid, Inga, Inge ja Ingi on sellest tuletatud.
Bruno võib olla vanasaksa Brunoldi ('valitsev karu') lühend. Bruno tähendas vanasaksa keeli ka lihtsalt 'karu' või 'pruun'.
Edmund on tuletatud vanainglise nimest Eadmund ('päritud omandi kaitsja').
Ats on vana eesti nimi. Aga ta võib olla ka lühend nimedest Adam ('maine, muldne', ’inimene'), Adolf ('üllas hunt' või 'õilis sangar'), Andreas ('mehine, vapper') või Hans ('Jehoova on armuline). Asso ja Hasso on Atsi teisendid.
Hilja tähendab soome keeli 'tasane, vaikne'. Hilje ja Hilju on selle nime tuletised.
Riin, Riina ja Riine on Katharina ('alati puhas'), Irina ('rahu', 'rahu saadik') või Mariina ('merine', 'merest tulev') lühendid.
Varmo tähendab soome keeli 'kindel, usaldatav'.
Heldur tähendab kas kreeka keeli 'päikese and' või eesti keeli 'helde'. Eldur, Haldur, Haldo, Aldur ja Aldo on Helduri teisendid.
Aare tähendab 'aare, varandus', Aaro on lühend Aaronist (heebrea 'mägilane', 'valgustatu' või vanaegiptuse 'kõrge mägi'), Are võib olla teisend nimest Aare või tähendada eesti keeli 'selgepiiriline, selgete kontuuridega'.
Ebba on kas tuletatud muinasskandinaavia jumaluse Esberni nimest või on Eberharda ('tugev nagu kult') või Elisabethi ('Jumal on tõotanud') lühend. Ebe võib olla Ebba teisend või tähendada 'ebe, ude'. Epp on kas Ebba teisend - eesti sõnast hepp ('lõbus, kerge') või kreeka nime Eufrosyne ('rõõmus, lõbus') lühend.
Kai, Kaia ja Kadi on Katharina (alati puhas’, ‘häbiplekita‘’) lühendid. Kaili on liitnimi Katharinast ja Elisabethist (‘minu jumal on 7’). Kaisa on Katharina lühend.
Hedvig on vanasaksa ‘tubli võitleja’. Sellest tulenevad veel Heda, Hedi, Eda, Heidi, Heivi.
Sirje tähendab ‘linnukene’. Samuti Siret.
Vesta on ladina koldejumalanna. Eesti teisend Veste.
Ludvig on frangi Chlodwig (‘kuulus võitleja’). Teisend Lui. Luukas on ladina Lucas (‘valgus’).
Stella on ladina keeles ‘täht’.Ka Tähti.
Kaspar on pärsia ‘aaretehoidja’ või keldi ‘kindluseülem’. Teisendid Kasper, Jasper.
Ursula on ladina ’väike emakaru’. Lühend Ulla. Ulrika on Ulrichi sõsanimi, mille tähendus on ’päritud omandi poolest rikas’.
Jaanus on Johannese (’Jehoova on armuline’) lühend. Hanno on Hannibali (foiniikia ’Baali arm’) või Johannese lühend. Anno on Anna (’arm’) teisend.
Liivi on Olivia(’õilipuuoks’, ’healõhnalised salvid’) lühend. Ka Liivika, Leevi.
Asmo on lühend Erasmusest (’soovitu, himustatu’).
Raivo on Raimundi(’tark kaitsja’) teisend või tuletatud sõnast raev. Teisend Riivo.
Amanda on ladina ’armastav’. Lühend Manda. Aime on eesti ’aimamine’.
Eili on norra algupärane nimi Hejli või Elisabethi (’minu jumal on 7’) lühend. Ka Heili. Häili on eesti ’häil, läige’.
Siimon, Simun, Siimo, Siim, Simmo ja Simmu on kõik tuletatud heebrea nimest Shimeon ('kuuldavõtt').
Nimed Alfred, Fred ja Fredi on pärit kas vanasaksa või keldi keelest. Vanasaksa keeli on Alfred 'haldjatelt (elfidelt) nõu saanu', keldi keeles tähendab ta 'suur poeg'.
Urmas võib olla soome päritolu nimi, temast on tuletatud Urmo ja Urmet. Samas võivad need nimed tuleneda ka eesti murdesõnast 'urm', mis Kihelkonnas tähendab 'urba' ja Põlvas 'härmatist'.
Artur tähendab keldi keeli 'suur karu', temast on tuletatud Ardo, Ardu, Arti ja Arto.

Kõigile valimisealistele soovin, et teeksite 16ndal Suure-Jaani Vallavolikogusse püüdlejate seast valiku, millega olete rahul järgmised neli aastat.

Leili Kuusk
leili@suure-jaani.ee
Avaldatud : November 2005