August - Anno Domini 2005
Suve keskpaik - augusti algus.
Algavad augustikuu mõnusalt sumedad ööd. Siiani on suvi pakkunud nii rammestavat palavust, kui jahedaid vihmaseid päevi. Nagu Eestimaa suved ikka. Kord sulab teedel asfalt, järgmisel päeval aga tundub aknast vihmast ilma piiludes, et sügis on käes.
Kes on lihtsalt puhanud, kes reisinud, kes suvepäevi hoopis rahateenimiseks kasutanud. Viimaseks pakuvad võimalusi nii rohked suveüritused, turistid-puhkajad, kui korjamist vajavad põllusaadused.
Vahel tundub, et augusti saabudes on parim aeg suvest juba möödas. Paratamatult meenub, et augustile järgneb september ja läinud ta - suvi - ongi.
Ometi on ees veel paljud suveüritused ja õpilastel kuu aega suvepuhkust.
Suure-Jaani pikima traditsiooniga üritus - Järvepidu - saab sel aastal juba 45. Traditsiooniks hakkab kujunema ka sel suvel kolmandat korda läbi viidav Noorte Trompeti Suveakadeemia ning rukkimaarjapäeva kandis toimuv Põhja-Viljandimaa eakate päev.
Augustikuu nimepäevadest.
Maire ja Mairi on seotud soome sõnaga, mis tähendab 'tore, meeldiv'. Maris on Maria ('ülev', 'valitsejanna' või 'kibe, mõru, tõrges') teisend.
Helger, Holger ja Olger on tuletatud muinasskandinaavia nimest, mis tähendas 'auväärne oda(mees)').
Kalju ja Kaljo on tuletatud eesti sõnast 'kalju'.
Veera võib tähendada ladina keeli 'tõeline, õige', vene keeli 'usk' või olla Veronika lühend. Veroonika ja Veronika on tulenenud kreeka nimest Pherenike ('võidutooja'), tähendab 'ideaalselt püha' või 'tõeline ikoon'.
Salme ja Salmi tähendavad eesti keeli 'väina neiu' (salm on väin).
Laine, Laina, Lainela, Laive ja Laivi on kõik tuletatud eesti sõnast 'laine', 'voog'.
Vaido on arvatavasti tuletatud mõnest muistsest eesti isikunimest. Vaigo ja Vaiko on seotud eesti sõnaga 'vaikus'. Hiljar ja Hiljo on seoses soome mõistega 'tasane, vaikne'.
Silvia, Silvi ja Silva on tuletatud ladina sõnast Silva ('mets'), seega tähendavad need nimed 'metsast pärinev'. Deboora tähendab kreeka keeli 'mesilane'. Imma tähendab muinasgermaani keeli mesilast, Melita on kreeka keeles 'mesi'.
Laurits, Lauri, Lauro, Laur ja Laar pärinevad nimest Laurentius, mis tähendab ladina keeles 'Laurentumi linna elanik" või "loorberitega ehitu'.
Susanna, Suusi, Sanna ja Sanne on tulenenud heebrea nimest Shushannah ('valge liilia').
Klaara ja Klaarika on tuletatud ladina nimest Clara ('klaar, kirgas').
Teet, Teeto, Teedo ja Teedu on tuletatud alamsaksa nimest Detlef, mis omakorda on tuletatud ülemsaksa nimest Dietlieb ('rahvasõber').
Gisela tahendab vanasaksa keeli 'suursugune'. Svea tähendab 'svealanna' ehk 'Svea riigi liige'.
Johannese sõsarnimi Johanna ning tema teisendid Hanna, Jaana, Jaanika, Janika, Janne ja Jenny on seotud heebrea nimega J(eh)ochanan' ('Jahve on armuline'). Hanna ja Nanna võivad aga olla ka Anna ('arm’) teisendid.
Aurel ja Aulis on tuletatud ladina nimest Aurelius ('kuldne'). Nimesid Kuldar, Kullar ja Kullo võib pidada Aureliuse tõlkevasteteks.
Saamuel, Saamo ja Saamu on seoses heebrea nimega Samuel ('Jumala nimi' või 'Jumalalt küsitu').
Heleene, Helene, Helena, Elina, Ilona, Helen, Hell, Helle, Hellen ja Helli on tuletatud kreeka nimest Helene ('särav', loitev (tõrvik)').
Magnus, Maanus, Maano ja Mauno on tulenenud Karl Suure ladinakeelse nime (Carolus Magnus) lisanimest, ladina keeles 'suur'.
Bernhard tähendab vanasaksa keeles 'tugev kui karu'. Sellest on tuletatud ka Benno, Pearn, Pearu, Päärn, Pääro, Pärn ja Pärno.
Sven ja Sveno on seotud muinasskandinaavia sõnaga svend ('nooruk', 'poeg', 'relvakandja').
Iivo, Ivo, Ivar, Ivari ja Ivalo on Johannese ('Jahve on armuline') teisendid.
Signe ja sellest tuletatud Singe tähendavad muinasskandinaavia keeli 'võitja'.
Pärtel, Pärt, Albert ja Berta on tulenenud vanasaksa nimest Adalbert ('hiilgav aadlik' või 'õilsusest hiilgav').
Tauno tähendus Karjalas on 'healoomuline'. Tunne tähendabki 'tunne'.
Ilm tähendas vanaeesti keeli 'õhk, taevas, avarus, selgus’. Ilmatar oli soome mütoloogias veteemand, kellest sai Väinämöise ema.
Maimu tähendab 'väike, kena; väike olend'. Sellest on tuletatud ka Maime, Maimi ja Maimo.
August(us) on ladina keeli "ülev, auväärt'. Sellest võivad tuletatud olla ka Gustav, Kustav, Kustas, Kusti ja Kusto. Samas võivad need nimed tuleneda ka nimest Gustaf (muinasskandinaavia 'sõjasau', 'võitluse korraldaja', 'kepikandja').
Õnne ja Õnnela on seotud eesti sõnadega 'õnn, õnnelik'.
Emil, Mello, Meljo ja Miljo on kõik tuletatud rooma sugukonnanimest Aemilius ('virk, usin').
Nimed Arved, Arvid ja Arvi on algselt pärit Skandinaaviast, tähendus 'kindel tugi', 'tõhus toetus' või 'kotkas tormis, tormilind'.
Ilusat suve jätku kõigile!

Leili Kuusk
leili@suure-jaani.ee
Avaldatud : August 2005

Perepärimusi Suure-Jaani ja Tääksi kandist
Algus juulikuu Leoles
Loe edasi ...
Avaldatud : August 2005