Aprill - Anno Domini 2005
Aprill - kevad kogub hoogu.
Suure-Jaanis on teoks saanud aastatepikkune ootus - avati gümnaasiumi juurdeehitus, millest suurema osa võtab enda alla võimla. Lisaks õppetööle paranevad oluliselt vaba aja veetmise võimalused.
Piirkonna omavalitsused on rahva arvamuse ühinemise kohta välja selgitanud ja osa volikogusidki on oma otsused teinud. Kui eelmisel korral, kolm aastat tagasi, otsustas ühinemisettepaneku teinud Suure-Jaani vald lõpuks siiski mitte ühineda, tugineti rahva arvamusele - 69% vastanutest oli ühinemise vastu. Seekord ei osutunud 57,2% „jah“ vastanute seisukoht volikogu liikmete jaoks piisavaks argumendiks. Suure-Jaani Vallavolikogu ütles ühinemisele häältega 7:5 „ei“. Suure-Jaani linnal, Olustvere vallal ja Vastemõisa vallal puuduvad aga ühised piirid, mistõttu nende omavaheline ühinemine ei ole võimalik. Seega teine siinse kandi rohkem kui kümne aasta kestnud ootus jääb seekord veel oma aega ootama.
Elu kulgeb edasi - nagu ikka. Vääramatult ja tagasipöördumatult. Aprillis saab „Leole“ juba viie aastaseks.
Et välja on käidud lubadus vaadata, mida tähendavad ja kust võivad pärineda meie nimed, siis jätkame sellegi kuu nimepäevalistega.
Harald, ja Harri on oma nime saanud muinasgermaanlastelt ning tähendavad 'sõjaväeline jõud’. Heraldi nimi on vanasaksa keeles 'sõjaväelasena valitsev'.
Ene, Eneken, Eneli ja Enelin on nimed, mille päritolu ja tähendus ei ole teada. Enel võib tuleneda Helenast ('särav, loitev tõrvik').
Uku on muinaseesti äikesejumal.
Arbo, Arp ja Arpo on pärit kas eesti sõnast "arp" ('liisk, nõidumis- ehk arbumisriist'), kreeka nimest Archippos ('hobuste hoidja') või ungari nimest Arpad ('oder').
Irene on ladina vorm kreeka nimest Eirene ('rahu', 'rahu saadik'), sealt tulenevad ka Ireene, Reene, Reena. Viimased kaks nime võivad aga tuletatud olla ka Renatest ('taassündinu', 'uuestisündinu').
Villem, Ville, Villi ja Villu on tuletatud Wilhelmist (vanasaksa 'tahtekindel kiivrikandja').
Allan on pärit keldi keelest ('harmoonia, kooskõla’).
Julia on Juliuse sõsarnimi, Julius aga tähendab ladina keeli 'nooruslik' või 'käharpäine’. Juliast on tuletatud Juuli, Juulika, Lia, Liana ja Liane; Juliusest Ullo.
Kaira on kas Katharina ('alati puhas', 'siivas', 'häbiplekkideta') lühend või tuletatud sõnast 'kaer'. Kaire ja Kairi on tema teisendid. Iris tähendab kreeka keeli vikerkaart.
Nii Hindrek, Indrek, Imre on tuletatud Heinrichist ('peremees omas kodus', 'hoovivalitseja').
Hurmi ja Urmi on kas Urmase (võib lähtuda kas soome nimest Armas või eesti murdesõnast 'urm', mis tähendab Kihelkonnas 'urb' ja Põlvas 'härmatis') või eesti sõna 'hurm' ('võlu') teisendid.
Ulrik tähendab muinasgermaani keeles 'rikas pärandiomanik', 'õilis isand' või 'jõukas valitseja'.
Udo ja Uudo võivad tuleneda nimest Udolf ('õilis hunt') või Ulfrich ('hundi peremees').
Tarvo ja Tarvi on kas Tarmo ('tarm', 'tarmukas') murdeteisend või tuletatud sõnast 'tarvas'.
Lehe, Lehte ja Lehti on tuletatud sõnast 'leht' (puuleht).
Verner tähendab vanasaksa keeli 'valvur' või 'vaivas sõdur', ka muinasgermaani 'Warnide hõimu pealik'. Uljas ja Uljo aga tähendavadki uljast meest.
Olivia ja Olvi tähendvad ladina keeles 'õlipuuoksa’ või 'healõhnalisi salve'.
Ege ja Eike tähendavad vanasaksa keeli ’mõõgakene’. Hiie on tuletatud sõnast 'hiis'.
Valdemar, Voldemar, Valdek, Valdeko, Valdo, Valdur, Valmar, Volli on oma nime saanud muinasgermaani Waldemarilt ('valitsejana kuulus', 'õigus, võim’).
Aleksandra, Aali, Aalike, Alli, Andra, Sandra on algselt pärit kreeka keelest ning tähendavad 'meeste kaitsjat'.
Urve, Urvi, Orvi on oma nime saanud eesti sõnast 'pung', 'urb'.
Aimar, Aimur, Aimo on oma nime saanud kas Aivari teisendamisest või on tegemist Aime (eesti 'aimamine' või ladina 'armastatu') meesvastega.
Meeri ja Meri on nime Maria ('ülev', 'valitsejanna') teisendid. Merike on eesti sõna 'meri' või nime Meri teisend. Merje on Marje ('mari') või Merle (prantsuse 'musträstas') teisend.
Kõik jüripäevased nimepäevalised on oma nime saanud kreeka nime Georgius ('maaharija, põllumees') järgi.
Vanda on kas poola 'vandaallannast', slaavi 'venditarist', muinasgermaani 'rändkarjusest' või 'vandaalide kaitsjast' tuletatud nimi.
Vaida võib olla muistne eesti naisenimi, tähendada 'vadjatari' või 'vahetatut' (liivi keeles).
Iida on tuletatud muinasgermaani tüvest id, tähendades vanasaksa keeli 'naistööline' või 'noorusjõuline'.
Aada on kas Adelheidi ('õilsa olemusega olend') või Adelgundi ('õilsalt julge') lühend või tuletis heebrea nimest Adah ('ehe, kaunis ese').
Kõik markusepäeva nimepäevalised on saanud oma nime Markuselt, mis on tuletatud sõjajumal Marsi nimest või tähendab ladina keeli 'mehelik', 'suur vasar' või 'märtsikuus sündinu'.
Tereese, Teesi, Teisi, Reesi ja Eesi on saanud oma nime Thereselt ('naine Thera saarelt').
Haldi ja Haldja on saanud nime eesti sõnast 'haldjas'. Halja eesti sõnast 'haljas'.
Lagle ja Luige on oma nime saanud veelindudelt.
Kalmer ja Kalmo on tuletatud eesti sõnast 'kalm'.
Mirjam, Mirja, Mirje ja Miia on tuletatud heebrea keelest, tähendades kas 'ülev' või 'armastatu'.

Kevadist soojust kõigi südametesse!
Leili Kuusk
leili@suure-jaani.ee
Avaldatud : April 2005

Ilmatar 115
Kus sa kuuled lauldavat,
sinna istu maha.
Sest need, kes laulavad
ei ole mitte pahad inimesed

Joosep Kapp

Loe edasi ...
Avaldatud : April 2005