Jaanuar - Anno Domini 2005
Aasta esimene päev - näärid. Juba pea sada aastat on näärikombed püsinud enam-vähem muutumatutena. Ilmselt nii mõnigi lugejatest peab kinni vanast kombest, et nääriööl ei koristata toitu laualt (nälg tuleb majja) või et laual peab olema vähemalt 12 eri rooga. Uue aasta esimesel päeval pidi esimene õnnitleja olema mees. Kui peresse tuli uusaastahommikul esimesena naine, peeti seda õnnetuse endeks.
Lapsed ootasid kolmekuningapäeva, sest tavaliselt viidi just siis jõulukuused välja. Jõuluehted võis ära korjata ja jõuluõunad, -maiustused ära süüa. Viimastel aastakümnetel on paljudes suuremates linnades-külades tavaks saanud jõulukuuskede pidulik ärapõletamine.
Taliharjapäev alustab talveharjaks peetud pühade rida: taliharjapäev, tõnisepäev, paavlipäev, küünlapäev, käädripäev. Pool loomatoidust pidi veel alles olema.
Nagu muudelgi talvistel tähtpäevadel peeti tõnisepäeval oluliseks päeva pikenemist kukesammu võrra. Ennustati ette suveilmu ja viljakasvu. Tuntuim ütlus on: kui tõnisepäeval nii paljugi päikest paistab, et mees näeb hobuse selga hüpata, siis tuleb ilus suvi. Setumaal oli tavaks sigadele sel päeval päikest näidata. Tõnisepäeva töökeelud ongi seotud sigadega, et vältida nii seakahju kui ka sigade tekitatud kahju: keelatud oli võrgukudumine (sead lõhuvad ära), ketramine ja õmblemine (seal hakkab pea ringi käima või torgid sead pimedaks). Tõnisepäeva toidud olid tangudega keedetud seapea, herned või oad sealiha või seapeaga. 19. sajandil telliti tõnisepäeval kõrtsis mokalaadal endale sulaseid ja tüdrukuid. Peremees andis käsiraha, mida hiljem palga juures ei arvestatud; lepingu kinnituseks tuli välja teha. Käsiraha võidi kolme päeva jooksul tagastada, kui kaup oli mingis suhtes sobimatu või ei meeldinud - sellega oli kogu lepe tühistatud.
Paavlipäeva ilm ennustab suveilmu: päike - päikseline ja soe suvi ning hea saak; sajune ilm - haigused ja vihmane suvi. Igasugune villasetöö oli keelatud. Kehtis pühkmete väljaviimise keeld - sinna kohta, kuhu need viiakse, tekib suvel palju usse.
Uus aasta - uued lootused. Uued sihid ja plaanid. Ikka meenuvad sellistel kordadel Leo Burnetti sõnad: „Kasvuraskused võivad vahel tunduda väljakannatamatutena, kuid uskuge mind, see on köömes paigalseismise või tagasimineku kõrval“.
Jõudu kasvamiseks ja edasiminemiseks!
Kõigile, kes eelmisel aastal „Leole“-le kaastööd tegid, suur tänu ja meeldivat koostööd edaspidiseks!

Leili Kuusk
leili@suure-jaani.ee