Detsember - Anno Domini 2004
Detsember. Aasta kaheteistkümnes - viimane - kuu. Ikka viib see mõtted kokkuvõtete tegemisele ja uute sihtide seadmisele. Nii nagu eelmisel aastal ja üle-eelmisel ja...
Alustame halvast või heast?
On olnud lahkumisi - lõplike ja võib-olla vähem lõplike. On olnud pettumisi: inimestes ja mõnedes nende tegudes. On olnud valu, mittemõistmist, jõuetuse ja paratamatuse tunnet. On olnud hirmu ja teadmatust.
Aga on olnud ka palju kohtumisi ja leidmisi. Palju toredaid inimesi ja tegemisi. Ilusaid algusi ja lootust. Kohalejõudmist, mõtete selginemist, sihtide seadmist ja oma tee leidmist. Viimane on aga kõige tähtsam: kui oled leidnud oma tee, ei puhu iga tuuleiil sind enam sellelt kõrvale.
Aasta viimane kuu on nigulapäeva, toomapäeva, jõulude ja nääride kuu.
Nigulapäeva on eeskätt teatud kui ilmade külmenemist tähist. Ütleb ju vanasõnagi, et Siim teeb sillad, Nigul needib need kinni.
Toomapäev on oluline kurjade jõudude peletamise, valgusele ja päikesele uue jõu kindlustamise poolest. Toomapäeval on liikvel surnute hinged, Toomast on peetud paganluseajast säilinud surma(haldja)ks. Toomapäeval tapeti pühadeks loomi ja soolati liha. Algas pühadetoitude valmistamine, mis kestis jõululaupäevani. Valmistati vorste, leiba ja Põhja-Eestis õlut Oluline oli mustuse ja laiskuse minema saatmine kaltsu- ja õlenukkudena. Pesti kerisekive ja puhastati majapidamist. Toomapäevast alates suuremaid töid ei tehtud, sest oli alanud jõuluaeg.
Jõulud on tähtsaimaid rahvakalendri pühi, tähistades talvist üleminekut lühenevatelt päevadelt päikese uuele võidule. Jõulud ja aastavahetus on kõikjal maailmas püha, mida tähistatakse eriliste ja rohkete toitudega, mängude, lauludega. See on püha, mis sisaldab palju erinevatest aegadest pärit tavasid ning mida peavad inimesed olenemata ametist, positsioonist ja isegi usutunnistusest. Jõulude juurde kuuluvad kingitused, lahkunud esivanemate mälestamine, kalmudel küünalde süütamine, sugulaste ja sõprade õnnitlemine kaartidega, jõulupuu, jõulukirik ja jõululaulud, paljudes riikides vabad päevad või jõulupuhkus. Kuid kõige enam määrab selle, missuguseid jõulud on, see, kas peres on lapsi või ei ole. Lastega peredes on pühad mitmekülgsemad. Viimase saja aastaga on jõuludest kujunenud suured kaubanduslikud pühad, mis algavad detsembri algul või isegi juba novembri lõpul. Nende pühade ajal ostetakse ja kingitakse tohutult palju pisiasju, aga ka suuri hinnalisi esemeid. Eestis on jõulukombed mõnevõrra segunenud näärikommetega.
Nääre tähistatakse aastavahetusena Eestis alates 16. sajandist. Rikkalik kombestik on viimase saja aasta vältel püsinud suuremate muutusteta, jagunedes avalikuks ja koduseks, üksnes oma perele mõeldud nääriõhtuks. Paljudel peredel on oma väikesed armsad aastavahetuse tavad, mis muudavad päeva eriliseks. Vana uskumuse kohaselt peab näärilaual olema vähemalt 12 erinevat toidukorda. Lauda ei tohtinud ära koristada, sest muidu ei jätku uuel aastal toitu. Vana-aasta õhtu on olnud olulisem saatuse ennustamise aeg. Tuntum on tinavalamine, mis on tänini elav tava. Armsama leidmine ja abiellumine oli noortele põnev ja oluline ennustamisteema. Veel ennustati eelseisvaid reise, laste saamist, karja edenemist ja muud eluolulist. Levinud oli kuusel süüdatud nimeliste küünaldega ennustamine - kelle küünal varem kustus, sellega juhtus õnnetus või jäid tema elupäevad lühikeseks.
Uus aasta võeti vastu kolistamise ja püssipaukudega, millega peletati eemale igasuguseid deemonlikke jõude.
Rahulikku advendiaega kõigile ja ilusaid saabuvaid pühi!

Leili Kuusk
leili@suure-jaani.ee