Oktoober - Anno Domini 2004
Oktoober on sügise kuu. On lõikuspüha ja usupuhastuspüha, kolletamispäeva, luukapäeva ja simunapäeva kuu. Oktoobri viimasel päeval läheme me üle talveajale.
Mõttedki kipuvad üha enam talvele minema. Kas ikka kõik on üles võetud, korjatud, varutud ja sisse tehtud? On kõik talveks valmis?
Kolletamispäev on rahvakalendris kevadise künnipäeva sügisene vaste. Kunagine eestpalvete päev sügistööde lõppedes. Rahvakalender jagas aasta vastavalt olulistele töödele kas neljaks või kaheks võrdseks osaks ja kolletamispäev märkis talve algust looduses. Päeva nimetati ajaks, mil lehed ja vili on oma värvi muutnud.
Simunapäeva kohta on üldtuntud ilmavanasõna, mis märgib maa ja vee külmumist: Siim teeb sillad, Nigul lööb naeltega kinni.
5. oktoobril on õpetajate päev. UNESCO lõi tähtpäeva 1994. aastal, et 24 tunni jooksul oleksid kogu maailma tähelepanu keskpunktis õpetajate töö ja saavutused ning nende prioriteedid ja probleemid.
Rahvakalendri uurijad kirjutavad, et Eestis tähistati õpetajate päeva juba eelmise aastasaja 60. aastatel. Tol ajal lasti õpilastel tunde anda, õpetajad ise tundi ei läinud. Õpetajaks said tublimad õpilased, tunde anti ennekõike nooremates klassides ja põhikoolis. Tundides enamasti naljatamist polnud, asendusõpetaja pani pärishindeid pärispäevikusse ja võttis ametit täie tõsidusega.
1990. aastatest on õpetajate päevad vabamad ja naljarohkemad. Vanemad õpilased mängivad õpetajaid ja kooli juhtkonda. Kas tõsiselt või naljatavas ja kiusakas toonis, see sõltub koolist. Ka üsna paljud õpetajad elavad end välja: pilluvad paberlennukeid, segavad tundi, jutustavad ja vigurdavad, ei viitsi vastata. Vahel valitakse õpetajate päevaks kindel stiil, mille vaimus riietutakse. Mõnel pool esinevad õpetajad etenduse või kontserdiga. Sagedasti on tunnid lühendatud. Seda päeva nimetatakse ka õpilasomavalitsuse päevaks. Õpilased võtavad võimu üle ning määravad ametisse nii uue direktsiooni kui ka õpetajad. Õppetunde annavad abituriendid, kes saavad oma esimese õpetamiskogemuse. Õpetajatelgi toimuvad oma õppetunnid. Ja nagu igas tavaliseski koolis, on ka siin erinevaid tulemusi: kes jääb “suvetööle”, kellel on “tunnistusel” vaid „arvestatud“, kelle hinded paremad, kel kehvemad. Ei puudu teadete tahvlilt ka “direktori käskkirjad” korrarikkumiste kohta. Päeva lõpuks valmistavad õpilased sageli õpetajatele kohvilaua. Ennekõike on see päev, kus „avaldatakse õpetajatele vaimustust, sest osa neist on lihtsalt suurepärased“.
Halloween hakkas Eestis ja mitmetes Euroopa maades meedia õhutusel levima 1980. aastate lõpus. Halloween on lühenenud nimetusest pühakutepäeva laupäev (All Hallows' Even, kus Hallow tähendab vanainglise keeles pühakut). Pühakutepäeva laupäev oli eesti rahvakalendris varem tundmatu ja kombestikult ühendab tähtpäev endas meie hingedeaja, mihklipäeva ja mardipäeva tavasid. Halloween'iga tähistatakse paljudes maades ühtlasi hingedepäeva või -aega, kui oodatakse koju varem elanud inimeste hingesid, kelle mälestuseks süüdatakse kodudes küünlad. Meil on mitmel pool lasteaedades ja koolides saanud tavaks sellel päeval korraldada kõrvitsatest laternate ja maskide tegemise konkursse.
Sügisvärve ja päikest kõigi päevadesse!

Leili Kuusk
leili@suure-jaani.ee
Avaldatud : October 2004