August - Anno Domini 2004
August on käes. Veel kümmekond päeva tagasi näis, et suve sel aastal ei tulegi. Varjulisemates kohtades õitsesid alles pojengid ja vihmasadusid saatis sügisene jahedus. Tantsupeoliste tantsimistahe sai tõsise katsumise osaliseks - ja ei murdunud! Kui vaid oleks plats, kus tantsida. Praegu näeb enamus pidulisi päev otsa kallanud vihmas ja läbimärjas olemises vaid selle naljakamat poolt - „mu sukad olid põlvini porised ja vett täis seelik venis pea maani!“ . Küsimusele saan üksmeelse vastuse: sel aastal oli väga tore laulu- ja tantsupidu!
Aga suvi tuli siiski! Natukeseks. Just Viljandis toimuva Folgi ajaks. Selle ürituse korraldajatel paistab ilmategijatega eriti hea suhe olevat. Juuli viimastel päevadel tundub jälle uskumatuna, et veel mõned päevad tagasi olid tõelised rannailmad. Nii kord Eestimaal on - suveürituste planeerimine on paras risk. Tahtmatult meenub pessimistide ütlemine, et meil olla kaksteist kuud halba suusailma.
Päikest, vihma, sooja ja jahedat - kõike seda said tunda Kuhjavere küla 405. sünnipäeval käinud. Järjest tihedamalt lähevad ürituste korraldajate mõtted katusealuste ehitamisele. Nii Tallinnas kui Kuhjaveres.
Põllumeest ei aita aga seegi, hein tuleb väljalt teha ja saak põllult koristada. Hoovihmad on heitlikud - mõnel pool ei ole kuiva ilma nähtudki, teisal on lehmade ninaesine kenasti katuse all. Kartul kipub kohati juba mädanema, aga maasikasaak oli kõigele vaatamata enamasti päris korralik. Mesilaste pidajad on tähendanud, et kuigi meevarud eriti ei suurene, on mesilaste endi arv rohkesti kasvanud.
Sisemaa inimest kisub mere äärde - vähemalt korra suve jooksul. Kes läheb perega, kes sõpruskonnaga, kes töökaaslastega. Kes suvilasse, kes telgiga, kes vaid üheks päevaks. Istud jalgupidi meres ja kuulad lainete loksumist. Ja lased mõtetel liikuda. Mõtelda on mõnus. Ja tundub, et mere ääres tulevad nagu suuremad mõttedki - võimalik, et see on tingitud nii suure hulga vee lähedusest. Või sellest, et enam pole kuskile tõtata - meri on ees.
Augustis olla suve loota, räägivad ilmatargad - loodame siis; ja vahel annab ju septembergi suvekuudele silmad ette.
Augustis toimub Suure-Jaanis juba 44. korda Järvepidu. Rahvakalendri tähtpäevadest tuntuim on rukkimaarjapäev.
Kõigile selle suve üritustele - olgu see Suure-Jaani Muusikafestival, Üldlaulu- ja Tantsupidu Tallinnas, Viljandi Vanamuusika ja Pärimusmuusika festival või Trompeti Suveakadeemia õpilaste kontsert Suure-Jaani kirikus - mõeldes meenub tsitaat Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutuse kodulehe tänamise leheküljelt:
On neid,
kes kingivad pisku oma ohtrast omandusest -
nad teevad seda tunnustuse pärast.
Ja on neidki, kel on vähe ja annavad kõik.
Nemad on need,
kes usuvad elusse ja elu küllusesse
ja nende varalaegas ei jää kunagi tühjaks…
On neid,
kes kingivad rõõmuga,
ja see rõõm on neile tänutäheks.
Ja on neid, kes kingivad piinaga,
ja see piin on neile sakramendiks.
Alles kui kingite osa iseendast
on see tõeline andmine.
/K. Gibran/
Andmisrõõmu ja sellest osasaamise rõõmu kõigile!

Leili Kuusk
leili@suure-jaani.ee
Avaldatud : August 2004