Märts - Anno Domini 2004
Märtsi keskel on üks päev, mis lehe tegijatele eriti südame järgi – emakeelepäev.
Kristjan Jaak Petersoni sünnipäev peaks meile meelde tooma eesti kultuuri ja eesti keele. Öeldakse, et elus kipub tihti nii olema, et me ei märka ega oska tähele panna, väärtustada ja hoida just igiomast. Isegi oma pahameelt püüame peita pigem võõraste eest, kodustega oleme aga tihti üsna hoolimatud. Keel on inimesele veelgi ligemal kui lähedane inimene. Just keel seob inimest rahvuskultuuriga. Meie muutunud maailm ja mõtteviis on üheks põhjuseks, et peame rääkima oma keele risustamisest, võõrmõjudest ja keele hävimisohustki. Kunagi kirjutas Carl Robert Jakobson: „Keel ja mõistus käivad käsikäes, sest keel on avalikuks saanud mõistus“. Tõnu Õnnepalu on lisanud: „Vilets ja abitu eesti keel pole midagi muud kui küündimatu mõtlemine: harimatus, rumalus ja tuimus.“
Mõned aastad tagasi lugesin lehest üleskutset, et püüaksime vähemalt emakeelepäeval jälgida, mismoodi ütleme ja kirjutame. Küllap siis saaks selgemaks ka see, mismoodi mõtleme. Asisesse maailma tõttamine ei ole aeglustunud – pigem vastupidi. Kiirustamine muudab rabedaks inimsuhted ja keelekasutuse. Seega sobib üleskutse tänasessegi päeva.
On loomulik, et suuline keelekasutus erineb kirjalikust. Mõte jõuab tihtipeale ette korralikust lauseehitusest ja grammatikast. Täna on aga lisandunud kolmaski keelekasutus, mida võib vist internetikeelekasutuseks nimetada. Siin teeb n.ö ilma kiirus vaid kiirus ja mugavus ning hoolimatus. Isegi släng kahvatab selle kõrval. Juhuslikult mõnda jututuppa sattunu võib arvata, et kirjutajateks on pigem alaarenenud indiviidid, kui mõtlevad noored – või ka enam mitte nii noored – inimesed. Mida arvata näiteks esimesena ettesattunud jutukatkest: „krt yx lefitab vä. oooo jjjaa. private we. eiiii. nuu ika ju üm. pklää. tra. tglt norm. tsauka. ehheee“?
Aga emakeelest kergekäelisele loobumisele mõtlen ka siis, kui kohtan mõnes reklaamis või kodulehel järjekordset „e-mail“-i. Ingliskeelne sõna, mis eesti keeles tähendab elektronposti. Eesti vaste „e-post“ on igati täpne ja suupärane ning selle kasutamist ei peaks häbenema. Aga võib-olla mõni noor ei teagi eestikeelset väljendit? Eriti kurvaks teeb, kui leian mõne eesti kooli eestikeelselt kodulehelt selle ingliskeelse väljendi. Või mõne Eesti riigi asutuse kodulehelt. Kui siiagi ei jätku emakeeleõpetaja ja keeletoimetaja suunavat kätt, millele siis veel mujal loota.
Märtsis on sündinud kaks meie kandi tuntuimat kunstnikku: rahvusliku professionaalse maalikunsti rajaja, eesti kunstipärandi üks suurim meister Johann Köler ja harrastuskunstnik naivist Paul Kondas.
20. märtsil algab kevad.
Päikest!

Leili Kuusk
leili@suure-jaani.ee
Avaldatud : March 2004