MAI - Anno Domini 2003
Käes on mai.
Maikuus on sünniaastapäevad kahel Suure-Jaani suurel muusikamehel: Joosep Kapp sündis 170 ja Eugen Kapp 95 aastat tagasi.
Kevadtööd on hoos ja ilmselt just seetõttu ei saa maikuu rahvakalendri tähtpäevade rohkusega hoobelda. Kevadpühade ja taevaminemispüha, mis on liikuv püha (kuuenda lihavõttejärgse nädala neljapäev), vahele jääb aga Eestis 1922. aastast tähistatav emadepäev.
Traditsioon on saanud alguse Ameerika Ühendriikidest, kus Ann Jarvis 1907. aastal organiseeris oma ema surma-aastapäeval Graftonis esimese mälestuskoosviibimise, mille ta nimetas emadepäevaks. Päeva idee pärineski tegelikult Anni emalt Anna Reeves Jarviselt, kellel oli 11 last, kuid kes sellele vaatamata oli sotsiaalselt aktiivne: organiseeris emade kokkusaamisi ning emade tööorganisatsiooni. Traditsioon levis hoogsalt ning juba 1914. aastal kuulutas USA Kongress maikuu teise pühapäeva ametlikult emadepäevaks.
Ameerikast levis komme Kanadasse ja Austraaliasse. Euroopas tähistati emadepäeva esimest korda Belgias. Oli 1913. aasta 15. veebruar. Edasi kandus komme Inglismaale, Zveitsi, Norrasse, Rootsi, Taani. Eestisse jõudis emadepäev Soome kaudu. Euroopas kinnistus tähistamise ajana maikuu teine pühapäev 1930ndatel aastatel.
Esimese emadepäeva korraldajaks Eestis oli Helmi Mäelo ja see toimus 1922. aasta suvel Uderna koolimajas. Päeva mõtte üheks algatajaks oli ka Naiste Karskusliidu juhataja Helmi Johanna Põld. Kahe aasta pärast tähistati päeva juba üleriigiliselt.
Emadepäeva avalik taastähistamine algas Eestis 1988. aastal.
Päeva juurde on algusest peale kuulunud lilled: Ameerikas valged nelgid lahkunud ja punased nelgid elavate emade auks, Soomes roosid. Emadepäeva kaartide trükkimine sai aga alguse Saksamaalt ja Inglismaalt.
Paljudes maades on suurim emadepäevaga seonduv mure, et seda päeva ei rikuks liigne reklaam ega kaubanduslikkus, et säiliks päeva esialgne mõte: siduda ühte laste ja emade südamed ja liita peret. Ann Jarvis toonitas, et sellest päevast ei tohiks kunagi saada rahakoti pidupäeva, see peab jääma avatud südamete päevaks. Või nagu ütles Anna Jarvis: paremaid emasid – paremaid kodusid – paremaid mehi ja naisi.
Emadele üks ilus lubadus lastelt läbi luuletaja sule:
Kui Sa ükskord väikseks jääd
ja saan suureks mina,
siis mu süles alati
istuda võid Sina.
Olgu Teie teel palju kohtumisi avatud südamega inimestega!

Leili Kuusk
leili@suure-jaani.ee
Avaldatud : May 2003