Detsember - Anno Domini 2002
Detsember. Laste jaoks hakkab ometi kord kätte jõudma nii kaua oodatud aeg. Päkapikud käivad akende taga piilumas ja viimane aeg on selgeks õppida salmid, mida jõuluvanale pakkide lunastamiseks lugeda. Varsti täituvad köögid piparkoogilõhnaga. Seejärel juba vorsti- ja paljude muude pühade saabumist tähistavate lõhnadega. Imedega täidetud aeg.
Täiskasvanud aga imestavad: jälle üks aasta läinud. Kuidas küll nii kiiresti? Alles ta algas.
Tänapäevane elurütm sõltub suhteliselt vähe aastaaegade vaheldumisest. Hommikul tööle, õhtul koju. Muistsed talutööd erinesid aastaajast sõltuvalt suuresti: kevadine maaharimine, suvine heinategu, sügisesed koristustööd ja lõpuks talvised tubased toimetused - ketramine, kudumine, õmblemine, puutöö. Tubaste tööde juures oli rohkem mahti jutte vesta, mõtteid mõlgutada, mõistatusi mõistatada, lapsi lugema õpetada. Talvel oli rohkem aega pidugi pidada.
Vaatame, millised on Viljandimaa kihelkondadest ülestähendatud jõulu- ja vana-aasta kombed ning ennustused.
“Jõululauba ja uueaasta pandi süük laua pääle ja jäi toit laua pääle, et vaimud tulevad. Pärast tuudi õled ja eenad sisse. Sääl võisid lapsed mängida." (Viljandi)
“Jõululauba üüssi süüdi kolm korda. Hommuku viidi loomadelle kaeru ja leiba. Peremiis tõi kaevust silmapesuvii ja sialt kõik pere pessis.” (Kolga-Jaani)
“Jõululaupäeva õhtul oli võidu koju kihutamine. Kes sai ette, see pidi siis liigutama kodus oma atru, äkkeid ja vikateid, et siis on töödega ka teistest ees.” (Kolga-Jaani)
”Õlut tehti kolm vaati ja sis käidi üksteise juures joomas. Kui pühad said läbi, siis oli õlu ka otsas. Esimesel pühal ei käidud. Mehed käisid külas." (Viljandi)
“Kolm päevä enne jõulu pea ütstõsele mõestatusi andma, muedu kaose söögiluska ära.” (Tarvastu)
Vana-aastaga seotud kombed ja ennustamised:
“Uue-aasta ööse oli veel ka tinast õnne valat. Tina aet sulas ja kallat külma vette, sis mis kuju säält välla tullu, see ollu sis oota. Mehe kuju, lipp, ja auvärat nie tähenden mehelsaamist, sõrmus ja kulp kah. Kirstu kuju tähenden surma. Ja ku ollu pal´lu peenikest sammetit, see tähenden raha. Lilli ja roosi hääd, ja laev reisi.” (Karksi)
“Vana-aasta õhtul uus särk selga panna, siis uuel aastal kõik läheb hästi.” (Suure-Jaani)
“Tuleb uueaasta homikul sinna majasse, kus tütarlapsed on, sant, siis võivad seal varsti pulmad saada. Tuleb sel homikul kõige esite peremees majasse seal majas saab tol aastal vilja rohkesti, saab viljaline aasta.” (Viljandi)
Kõige rohkem tundub aga olevat ennustamisi mehele minemise kohta. Seda mitte ainult Viljandi- vaid kogu Eestimaal.
“Vana-aasta õhtul võeti laastuhunnikust paariviisi laaste, kui üksikut (üle) ei jäänud, siis said tüdrukud mehele.” (Viljandi)
“Kelle koer näärilauba ööse haugub, sinna tulevad sellel aastal kosilased.” (Suure-Jaani)
“Magamaminekul asetatakse peegel padja alla. Keda siis öösel unes nähakse, saab magajale eluseltsiliseks.” (Pärnu-Jaagupi)
“Kui näärilaupäeva õhtul panna ööseks mõni riie pea alla (näiteks põll või seelik), siis näeb öösel unes seda, kellele saab mehele.” (Paide)
“Vana-aasta õhtul pidi tütarlaps toolile ronima, nööbid lahti võtma ja ilma käte abita riided üle õlgade ja jalgade toolile laskma. Siis ruttu magama. Unes nähtud mees tähendas tütarlapse kosilast.” (Põltsamaa)
“Vana-aasta õhtul söönud tütarlaps kolm soolast silku sabast alates ära ja heitnud magama. Unes joogitooja olnud tütarlapse kosilane.” (Pilistvere)
Meenub ühe elukogenud inimese suust hiljuti kuuldu. Aastakümneid raadios töötanud Ene Hion rääkis, mis on tema jaoks inimestes tähtis olnud. “Algul oli tähtis väline ilu, seejärel tarkus, edukus, oskused. Iga aastaga muutub aga järjest olulisemaks lihtne inimlik headus.” Nii lihtne see ongi.
Olgu teie kõigi ümber võimalikult palju häid inimesi!

Leili Kuusk
leili@suure-jaani.ee
Avaldatud : December 2002