APRILLIMÕTTEID
Kolmanda eluaasta künnisel on Leole ikka veel elu avastamas. Ta on lapselikult uudishimulik, heatahtlik ja otsiva vaimuga. Viimasel ajal oleme hädas materjalirohkusega. Loodan, et kaastöö tegijad ei pahanda, et nende poolt saadetu kohe avaldamist ei leia. Aasta tagasi polnud lehes veel omaloomingut. Nüüd on avanenud õnneks paljude sahtlid-laekad ja jälle kogeme, et eneseväljendustung on arenevale vaimule omane. Mõnikord kasutame luulekeelt, vahel huumorit või hoopiski vaikime. Mõni ainult viriseb. Parafraseerides Puhhi saab öelda, et Vingujad leiavad ikka kõiges üles negatiivse, mitte positiivse poole, olles nii ametis Vigade Otsimisega ja Elu Annid jäävad neist hoopis märkamata. “Kui maailmas valitseks Vingujate-hoiak, oleks kogu krempel juba ammuilma kokku kukkunud. Loodu - alates koolibritest ja lõpetades hiidgalaktikatega - toimib ju usus, et Kõik On Võimalik.” Seepärast ei soovigi igavikku ihaldav indiviid, et teda juhiksid Vingujad. Leolegi ei taha halba võimendada. Praegusel ajal pakutakse meile Halbade Uudiste Ajakirjanduse poolt tapvas mahus informatsiooni nähtustest, mida me niikuinii muuta ei saa. Kuni olen Leole toimetaja, soovin rääkida rohkem heast kui halvast, tutvustan lugejaile sädeinimesi. Neid võib tihti nimetada ka kangelasteks. Olen veendunud, et igas inimeses elab kangelaslik vaim. Kangelastegu jääb kangelasteoks, sest oma puudustest hoolimata - või just nende tõttu - saadavad inimesed korda oma suuri või ka väikseid tegusid. Oleksime me täiuslikud, poleks meie koht maapealses klassitoas. Kuid kahjuks armastame sageli liigitada kõiki ja kõike mustvalgesse kategooriasse: koolis õpilasi eri tasemega klassidesse, valda ja linna nii- või naasuguseks , mõistmata, et poriga loopimine vaid süvendab halba. Kristlikust eetikast teavad kõik kümmet käsku, kuid vähesed elavad nende seaduste järgi. Valitseb otsekui eetiline hämarus. Koolilastest mõni protsent oskab öelda, mis on inimsuhete põhitõde. Ära tee teisele seda, mida endale ei soovi - kui paljud siiski seda kosmilist käsku rikuvad. Kapitalismile on omane koondada materiaalseid väärtusi ühtede heaoluks, jättes ülejäänud ilma. Paljud ootasid, et omavalitsuste ühinemine lõpuks kord teoks saaks. Küllap Olustvere loobumine mõjutas ka Suure-Jaani valla volikogu ja oli üheks peamiseks põhjuseks, miks esialgu ei ühinetud. Mulle isiklikult tundub, et linna ja valla ühinemise korral oleks ainult kasud ümber jaotatud, mitte aga taganud üldist edenemist: ühinemise korral oleksime endiselt jäänud väikeseks omavalitsuseks. Ega asjata taheta Euroopa Liitugi laiendada. Nii et kas on mõtet koera saba jupitada tükkhaaval, kui võiks kohe ja korraga see ära teha? Valulik ja probleemne on iga muudatus. Küsimusi seoses ühinemisega on tohutult ja Leole loodab saada lugejate kirju sellel teemal. Priit Toobali kiri selles lehes on tema sõnul isiklike seisukohtade kajastus. Kuivõrd teadmatuses on lugeja siiani elanud ja lasknud end ametnikest mõjutada, seda saaksid öelda lugejad ise. Kirjutage meile!
Tiiu Jüriado
Avaldatud : April 2002