Juuli 2018
On juuli. Pool aastast ongi läbi saanud. Ka mitmed uue suure valla ühised ettevõtmised on juba toimunud. Üks osavõtjaterohkemaid oli kindlasti Põhja-Sakala valla I laulu- ja tantsupidu Peegeldus. Laval olid lauljad, tantsijad ja pillimängijad lasteaia mudilastest kuni eakateni, kokku üle poolesaja inimese. Päev oli ilus ja kontsert kaunis. Laulu- ja tantsupeod on kindlasti traditsioon, kus rõõm sünnib just läbi ühise tegutsemise.
Ka üks siinse kandi tunnusüritusi – Suure-Jaani Muusikafestival – on läbi saanud. Minult on mitmel aastal küsitud, et mis mulle kogu kava näinuna siis kõige rohkem meeldis? Sellele küsimusele on väga raske vastata. Praktiliselt kõik meeldis väga. Kuulan selle veeru kirjutamise kõrvalegi festivaliesinejatelt kaasa ostetud „konserve”. Kuidas saaks öelda, kas parem on XVII sajandi mitmehäälne laul või Ruslan Trochynskyi ülijõuline tromboonimäng? Või kuidas oleks saanud järjestada „Luikede järve” ja jazzi?
Rõõmu tegi, et huvilisi jätkus nii suurtesse kui väikestesse saalidesse ja seda festivali uuest kontserdikohast Suure-Kõpu mõisast kuni Olustvere viljaaidani ja Hüpassaare rabasaareni. Ometi tahaks, et muusikast osasaajaid oleks veel rohkem. On ju öeldud, et muusika on keel, mis tõlkimist ei vaja. Kuidas julgustada inimesi erinevat muusikat kuulama? Ka sellist, mida võib-olla igapäevaselt ei ole harjutud kuulama? Uskuge, sümfooniaorkestri kontserdid ei ole vaid valitutele. Saja instrumendi keeltelt ja torudest väljuvad kaunid helid, mis suudavad kõiki rõõmustada. Lisaks koosmängimise ime. Võtke vaid natuke aega, tulge kontserdile ja laske kaunid helid endasse. Kindlasti on kontserdisaalist saadav elamus hoopis midagi muud kui raadiost, televiisorist või CD-lt. Siin olete vaid teie ja muusika. Supp ei kee köögis üle, lapsed ei jookse koeraga võidu ja telefon ei helise nõudlikult. Olen kuulnud isegi sellist kurtmist, et klassikalise muusika kontserdile ei juleta minna, sest arvatakse, et ei osata seal käituda. „Vahel seal aplodeeritakse ja vahel mitte – mitte midagi ei saa aru.” Jah, ühe teose osade vahel pole tõesti kombeks aplodeerida, aga selle pärast ei maksa muretseda, siin aitab õpetus: „Vaata kuidas teised teevad”. Kui tavaliselt vaid metropolide ja suurlinnade saalides mängitav muusika jõuab sellisesse väikesesse kohta nagu on Suure-Jaani, kutsun kõiki juhust kasutama ja kaunist elamusest osa saama. Mine tea – võib-olla saab teist lõpuks nii suur fänn, et jõuate kunagi mitte ainult Estonia kontserdisaali, vaid Royal Albert Hall´i või isegi Carnegie Hall´i. Kel tahtmist, selle jaoks on tänapäeval maailm lahti ja kõik kohad vaid mõne lennutunni kaugusel.
Ilusat jätku kõigi suvele!

LEILI KUUSK
avalike suhete spetsialist
Avaldatud : July 2018