Detsember 2017
On detsember – aastal 2017.
Kohe-kohe saab jälle üks aasta läbi. Sellel aastal on toimunud muutused, millest pikalt räägitud. Eesti halduskorraldus on oluliselt muutunud. On muutunud mitme maakonna piirid, võib öelda, et muutunud on enamuse omavalitsuste piirid – on muutunud isegi külade nimed. Viljandimaal ei olnud ühtegi küla, mis oleks pidanud nime muutma, aga Saaremaal oli selliseid külasid lausa 35(!) ja Eestis kokku üle 50. Kui mõni muudatus on peaaegu märkamatu – näiteks on Salevere külast saanud Salavere küla – ja mõni lausa täpsustav – näiteks on Emmaste valla Kuristu külast saanud Emmaste-Kuristu küla ja Selja külast Emmaste-Selja küla, siis mõnel juhul ei oska küll aimata, mis nimi külal varem oli – näiteks Rannakülast on saanud Rooglaiu küla, Metsakülast Lussu küla, Kallaste külast Vodi küla, Pulli külast Põdramõtsa küla ja Rebäse külast Häärmäni küla. Külasid on ka juurde tulnud – nii on näiteks Narva-Jõesuu linna koosseisus nüüd kaks uut küla: Viivikonna küla ja Sirgala küla. Külasid on nüüdsest teisteski linnades – näiteks Pärnu linnas on 49 küla.
Kas teadsite, et Pärnu linnal ja Põhja-Sakala vallal on peaaegu 9 km ühist piiri? Põnevust lisab, et see ühine piir jääb enamuses Kikerpera ja Suuremetsa rappa ning et selle naabri näol on ühtlasi tegemist Eesti suurima linnaga – territooriumi poolest. Põhja-Sakala valla naabriteks on Põltsamaa vald, Viljandi vald, Mulgi vald, Saarde vald, Pärnu linn, Tori vald, Põhja-Pärnumaa vald, Türi vald ja Järva vald. Selle võib kokku võtta nii: meie valla naabriteks on 2/3 Pärnumaa (4) ja 2/3 Järvamaa omavalitsustest (2), 1/3 Jõgevamaa omavalitsustest (1) ja 2/3 Viljandimaa valdadest (2). Põhja-Sakala vallas on Eesti suurim küla: 173 km2 suurune Sandra küla. Kõik see tahab harjumist, omaksvõtmist ja tundmaõppimist.
Seoses haldusreformiga on muutumas ka paljude valla- ja linnavalitsustes töötavate inimeste töö. Kellel muutub töö sisu, kellel töö tegemise koht – kes peab hoopis uusi väljakutseid otsima hakkama.
Muutuste aeg sunnib tagasi vaatama. Tegin seda minagi. Esimese artikli kirjutasin Leolesse märtsis 2001, toimetajana alustasin tööd juulis 2002. Tänaseks on minu sulest paberile jõudnud rohkem kui 1,45 miljonit tähemärki: toimetaja veerud, mõtisklused, uudised, teated, intervjuud jm. Lisaks üle 1200 foto. Kokkuvõtet tehes jäi silma see, kui oluline on lehe maht: sisu muutus oluliselt pärast majanduslangust, kui tuli kokkuhoiukohad leida ja 8-leheküljelisest Leolest sai 6-leheküljeline. Kaduma olid sunnitud pikemad intervjuud, persoonilood, artiklid ajaloost. Igapäevaselt toimetades ei saanudki kohe aru, millega olime pidanud maksma – nüüd tagasi vaadates hakkas muutus aga üsna valusalt silma.
Uue aasta alguseks saab Ühinemisleht, mis koondab juba paar kuud Leolele lisaks ka Võhma Linnalehe, Kõo Vallalehe ja Kõpu valla lehe materjalid, endale loodetavasti nime ja ka toimetaja. Minul on olnud huvitav rohkem kui 15 aastat lehte teha – loodan, et lugejad on lehest midagi endale vajalikku ja/või huvitavat leidnud. Suur tänu kõigile, kes on lehele kaastööd teinud! Millises ametis ka jätkan, arvan, et võin tsiteerida oma märtsis 2001 avaldatud esimest kirjatööd: „Ja et vahetevahel ei suuda ma ka kirjutamise soovile vastu panna, siis loodan lehe veergudel kõigi lugejatega veel korduvalt kohtuda.”
Ilusat jõuluaega kõigile!
LEILI KUUSK
leili@suure-jaani.ee
Avaldatud : December 2017

Pilistvere Jõulumaa üheksas tulek
Sel ajal, kui suur osa maarahvast põldu koristab ja künnab, käib Pilistvere kogukonnas väike podin: igal aastal alustame septembris-oktoobris Jõulumaa ettevalmistust. Sel aastal...
Loe edasi ...
Avaldatud : December 2017