Oktoober 2017
On oktoober – aastal 2017. Võib öelda, et on uue valla sündimise kuu. Peagi on teada ka täpne kuupäev – eeldatavalt võiks see olla kahekümne… – kuid ärgem rutakem ajast ette.
Umbes kuu aega enne Põhja-Sakala valla sündi möödus 800 aastat Madisepäeva lahingust. „Miks seda üldse meenutada,” on vahel küsitud, „me ju ei võitnud?” Ometi tunnistavad paljud ajaloolased, et meieni jõudnud info põhjal oli tegemist erakordse ettevõtmisega: Sakala vanem Lembitu kogus kuuest maakonnast kokku 6000 meest! Täna hinnangut andes on oluline meenutada toonaseid liikumis- ja sidepidamise võimalusi – ja muidugi ka inimeste arvu. Eesti Entsüklopeediast (EE) võime lugeda: „Kokku oli 13. sajandi algul Eesti alal üle saja erineva suuruse, ehituslaadi ja vanusega linnust, hinnanguliselt elas tollal Eestis 150 000–180 000 inimest.” Pole täpselt teada, miks jäädi alla 3000-mehelisele orduvendadest, Riia piiskopi meestest, ristisõdijatest, liivlastest ja latgalitest koosnevale väele. Oli selleks vähene välilahingute kogemus, reetmine, vastaste parem varustus ja head piilurid või miski muu? Vaieldud on ka selle üle, kas see lahing tähistab sisuliselt muistse vabadusvõitluse lõppu või pole see kaugeltki nii. Kõigile vaidlustele vaatamata on sellest kaotusest ammutatud tuge veel üheksateistkümnendal sajandil ja kahekümnenda sajandi alguseski, kui sündis meie peagi sajandat sünnipäeva pidav Eesti Vabariik. Legendid on elanud, andes ainest raamatutele, lavastustele ja filmidele, mis omakorda on toitnud meie fantaasiat ja hoidnud elus legende.
Kriitik Veiko Märka küsib 21. septembril Eesti Päevalehes „Miks Eesti oma ajalugu lühemaks kirjutab?” – miks on Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva varju jäänud kaheksa korda auväärsem ja tähtsam daatum? Kes teab vastust?
Kui vaatame EE kaarti „Eesti ala esiaja lõpul”, näeme, et Sakala territoorium on üks suuremaid, ulatudes Võrtsjärvest Liivi laheni ja lõunapiirist pea Eesti keskkohani. Selle suure piirkonna põhjaservast leiamegi Lembitu kantsi Leole (Lehola). Ka oletatav Madisepäeva lahingu paik ei ole kuigi kaugel, see jääb Suure-Jaani vallaga piirnevasse Vanamõisa külla. Kas meie olemegi Lembitu pärijad? Kui meenutada uuele vallale nime saamist, siis tundub, et just see 800 aasta tagune aeg ja siis toimunu seob kõiki piirkondi – on meie kõigi ühine ja oma.
Uue valla nime otsustasid nelja omavalitsuse volikogud 22. detsembril 2016 toimunud ühisistungil. Valida sai kahe nime – Suure-Jaani vald ja Põhja-Sakala vald – vahel. Uue valla nimeks oli peale Sakala, Põhja-Sakala ja Sakalamaa teiste hulgas pakutud ka nimesid Lehola, Leole ja Lembitu. Kolme volikogu – Kõpu, Kõo ja Võhma – liikmed eelistasid nime Põhja-Sakala vald. 46-st volikogude liikmest valis selle nime kokku 29 inimest.
Kas Põhja-Sakalas Leoles 800 aastat tagasi tegutsenud Lembitu suudab täna ühendada ja „väed” koos tegutsema kutsuda? Kes on tänapäeva Lembitu?
Mõnusat mõtlemist ja kaunist sügist kõigile! Ja valimiste päeval oma valikut tegema!

Leili Kuusk
leili@suure-jaani.ee

Avaldatud : October 2017