August 2017
August – suur osa suvest ongi juba läbi. Kuigi Pärnus toimuva suure muusikaürituse reklaamist võib iga päev kuulda, et ettevõtmine suve alustab. Kindlasti on neid, kellele tundubki, et sel aastal veel korralikku suve pole olnud – ja mine tea, kas tulebki! Viimast olen kuulnud väitvat nii mõndagi inimest. Tuleb, tuleb – kuhu ta ikka jääb. Kui mitte sel, siis järgmisel aastal – lisab krutskijutu ajaja.
Kui tõsisemalt rääkida, siis on olnud nii suve, kui traditsioonilisi suveüritusi – ning maasikadki said valmis … ja kirsid … ja … Seekord oli jälle Tallinna peo suvi. Oli vägev tunne tunde kestvat rongkäiku vaadata. Veel on nii palju noori, kes rahvatantsu ja koorilauluga tegelevad! Ometi jäi tee ääres vaadateski silma, kui pisikesed on enamuse Eestimaa valdade koolide kollektiivid ja kui vägevad Tallinna koolide esindused: 1. klassi tantsurühm, 2. klassi tantsurühm, 3. klassi tantsurühm, …, mudilaskoor, lastekoor, poistekoor, neidude koor, noorte meeste koor, … Seda enam hämmastab väikeste maakoolide tantsu- ja koorijuhtide tubli töö: sageli tuleb tantsima-laulma panna pea kogu kool – parimaid valida ei ole võimalust! Õnneks on Suure-Jaani vallaski tublid tantsuõpetajad ja dirigendid ning paljud meie noored pääsesid peole ja said kogemuse, mis neile loodetavasti kogu eluks meelde jääb. Laulupeo lõpus tulevad need lood, mida kuulates-vaadates alati mõtlen, kuidas neid küll laulda suudetakse – mina kõlban nende lugude ajal vaid nutukoori nutunaiseks. Pole midagi teha, „Eesti muld ja eesti süda” ning „Mu isamaa on minu arm” jääksid minu poolt küll laulmata – aga pisaraid märkan ka mõnede päris noorte lauljate silmanurkades. Saadud emotsiooni suurust ei oska millegagi võrrelda. Aga võib-olla üht Smilersi lugu inspiratsiooniks võttes: „Laulu- ja tantsupidu on parem kui jalgpall”?
Ilusat jätkuvat suve!

Leili Kuusk
leili@suure-jaani.ee
Avaldatud : August 2017