Aprill 2017
Aprill on jüripäeva kuu. Eesti rahvakalendri tähtpäevade andmebaas kirjutab, et veel 19. sajandil oli jüripäev mõisaga teenistuslepingute lõppemise ehk kolimise päev, tänapäeval on jüripäev tihti koristuspäev.
Koristatud ja korras ümbruses on meeldiv viibida, aga koristamisega on ka nii, et kui seda kogu aeg väga hoolikalt teha, siis võib hiljem selguda, et kõik ajaloo jaoks huvitav on samuti ära koristatud ja minema visatud. Kas seda annaks ennetada? Osaliselt jah, kui hoolikalt kaaluda, mis võiks tulevikus olulist infot anda ja huvitav olla. Ometi on paljudel juhtudel pea võimatu tulevikku ette näha ja kindlalt öelda, mis n-ö hinda läheb. Tagant järgi tarkusega oleks ju näiteks päris huvitav vaadata, millised olid näiteks maailmakuulsa Picasso päris esimesed katsetused kunsti vallas? See, kui palju õnnestub n-ö ajas tagasi vaadata, sõltub paraku suuresti juhusest ja konkreetsetest inimestest. Võib vist öelda, et viimasel ajal uue hoone valmimisega huvi keskpunkti tõusnud Eesti Rahva Muuseumgi võib enamust eksponaate vaatajatele tutvustada vaid seetõttu, et keegi kuskil on jätnud midagi koristamata ja ära viskamata – midagi, mida on aastate pärast keegi vanavarana koguda saanud.
Tihti arutletakse selle üle, kas tänaseid inimesi veel kõnetavad nende kuulsad eelkäijad – kohalikud suurmehed. Kas tasub näiteks üleval pidada nende majamuuseume? Kas tänane globaliseerumine ja „suurde ilma” kippumine asendub mõne aja pärast uuesti oma koha ja juurte otsimise ning esivanemate väärtustamisega? Kas peaksime püüdma seni midagi vähemalt alles hoida?
Tore on näha, kui mõni paikkond ennast varem seal elanutega ühtsena tunneb ja nende pärandit edasi kanda tahab. Kootsi küla Lepakose põlistalus on sündinud ja kasvanud tuntud teraviljateadlane ja väga mitmekülgne isiksus, agronoomiaprofessor doktor Jaan Lepajõe (1928–1999), kes oli oma kodukandi patrioot. Ta korraldas Lepakosel aastatel 1992–1998 suviti koduloo ja rahvuskultuurialaseid talusümpoosione, nimetades neid “Lepakose Lugemisteks”. Ettekandeid tegid nii Jaan Lepajõe ise kui Johannes Jürisson, Valve Jürisson, Endel Vingisaar, Virve Reimann ja paljud teised. 2008. aastal, kui sõbrad-sugulased – Helmut Mõtsnik, Tiit Merenäkk, Asser Murutar, Pikkar Joandi, Tiit Lepajõe, Aimur Joandi jt – Suure-Jaani Jaan Lepajõe 80. sünniaastapäeva tähistama kogunesid, otsustati „Lepakose Lugemiste” traditsiooni jätkata. Nüüd sai ürituse eestvedajaks ja inimeste kokkukutsujaks Suure-Jaani raamatukogu. Kokku tuldi Suure-Jaani raamatukogus, Lubjassaares, Hüpassaares, Suure-Jaanis heliloojate Kappide majamuuseumis ja ühel korral – 2012. aastal – ka Lepakosel. 2014. aasta juuniks kavandatud lugemised jäid aga ära ja oli oht, et traditsioon katkeb jälle. Kes kutsuks endale külla, et arutleda teemadel, mis maailmas aktuaalsed on ja huvi pakuvad? Allakirjutanul õnnestus leida abilised ja paar kuu hiljem, 29. augustil 2014 ootas Vastemõisa tankla kütusemuuseumis külalisi Lembit Kruuse. Räägiti nähtamatutest väärtustest meie ümber. Kahe järgmise aasta augustikuu lõpus ootas lugemistele tulnuid Johann Köleri kodutalu Lubassaare pererahvas. Räägiti välja- ja sisserändest ning islamist ja moslemitest. Suur tänu lugemiste korraldamisel abiks olnud Tiiu Umalale ja Linda Köhlerile ning kõigile ettekandeid teinutele!
Nüüd on Kootsi ja Karjasoo külavanem Kaja Leppik avaldanud soovi, et lugemised võiksid oma algkodusse tagasi pöörduda. Ring on sellega n-ö sulgumas. Rasked ajad on loodetavasti üle elatud. 16. korda toimuvad lugemised on väärikas sündmus, millel potentsiaali tõusta vähem kui 100 elanikuga küla üheks tähtsündmuseks, mis toob kokku rahvast kaugemaltki kui vaid Suure-Jaani vallast. Kuni on neid, kes endale külalisi kutsuvad ja kuni on inimesi, kel on soovi kokku tulla, et maa ning ihu harimise kõrval ka hinge harimisega ja uute teadmiste hankimisega vaeva näha ja maailma asjade üle arutleda, saab lugemiste traditsioon jätkuda. Jõudu ja meelekindlust traditsiooni edasikandmisel!
Kõigile kaunist kevadet!

Leili Kuusk
leili@suure-jaani.ee
Avaldatud : April 2017