Ühinemisleht
Kõo valla, Kõpu valla, Suure-Jaani valla ja Võhma linna ühine väljaanne.
Oktoober 2016
Nr 1

1+1+1+1> 4?
Avaldatud : October 2016

Pool sammu haldusreformi pikal teel!
Haldusreformist on räägitud kakskümmend aastat ja seda on käsitletud väga erinevalt. Selle aja jooksul on kirjutatud tuhandeid lehekülgi uuringuid ja kolm regionaalministrit – Vallo Reimaa, Tarmo Loodus ja Siim Kiisler jõudsid ka valitsusele esitada oma haldusreformi kontseptsiooni või seaduseelnõu. Tegelikult on toimunud mõned omavalitsuste vabatahtlikud ühinemised ja tervikliku haldusreformini pole jõutud. Kõige enam vabatahtlikke ühinemisi on toimunud Viljandimaal, kus kahekümnest omavalitsusest on saanud kaksteist, samas Tartumaal pole toimunud ühtegi ühinemist.
Nüüd on riigihaldusministri Arto Aasa ettepanekul neljas katse. Seekord on jõutud kõige kaugemale ja Riigikogu on ka vastava seaduse vastu võtnud, mis on küll Riigikohtus vaidlustatud ning mille lõplik saatus sõltub kohtuotsusest.
Õiguslikest probleemidest ja juriidilistest nüanssidest olulisem on ümberkorralduste sisu. Haldusreformi seaduse sisu on omavalitsuste liit(u)mine nii, et elanike arv oleks vähemalt viis tuhat, soovitavalt üksteist tuhat. Liitumine peaks toimuma vabatahtlike läbirääkimiste või hiljem valitsuse sundliitmise tulemusena. Aga liit(u)mine ilma ülesandeid ja rahastamist ümberkorraldamata on poolik lahendus. Loodetavasti esitab valitsus lähitulevikus vastavad seadusemuudatused, kuigi mõistlikum oleks olnud seda teha terviklikult korraga.
Kuna haldusreform ei toimu valitsuse poolt väljatöötatud kogu Eesti territooriumi terviklikuna käsitleva ettepaneku alusel, siis on tõsine oht, et toimuvad liit(u)mised vales suunas ning tekivad ka kunstlikud ja ebaloogilised omavalitsused. Haldusreformi seadus ei anna valitsusele võimalust takistada selliste omavalitsuste tekkimist. Näiteks Põhja-Viljandimaal oleks minu arvates parim lahendus, kui Võhma linna, Kõo, Imavare ja endise Kabala valla liitumise tulemusena tekiks maavald endise Pilistvere kihelkonna piires. Suure-Jaani vald jääks enam-vähem tänastes piirides ja Kõpu vald liituks Viljandi suunas. Sellist lahendust takistavad aga varasem Kabala valla liitumine Türi suunas, Järva- ja Viljandimaad eraldav maakonnapiir, omavalitsusteliitumisläbirääkimisi reguleeriv puudulik seadus ja valitsuse piiratud volitused ning nõrk valmisolek haldusreformi terviklikuna käsitleda.
Õnneks on praegu Võhma linna, Kõpu, Kõo ja Suure-Jaani valdadel kogemustega ja asjalikud juhid ning Suur-Jaani vallal ka nelja omavalitsuse ühinemise kogemus olemas. Seepärast olen kindel, et vaatamata keerulisele olukorrale leitakse siin parim võimalik lahendus. Oluline on, milliseks kujuneb läbirääkimiste tulemusena sõlmitav liitumisleping. Aga siin on lisaks volikogu liikmetele vajalik ka piirkonna elanike ning ettevõtjate aktiivne huvi ja osalus.
Veel üks oluline teema seoses haldusreformiga on maakondade tulevik, mida seadus kahjuks ka ei käsitle. Kõigi Viljandimaa elanike huvides on maakonna terviklikkuse säilitamine ja riigi esindatuse suurendamine ning avalike teenuste kättesaadavuse parandamine. See eeldab kõigepealt riigi lahkumise peatamist maakondadest. Müstilise kolme või nelja regiooni moodustamine maakondade asemel, mida võib välja lugeda ettevalmistatava riigireformi aluspõhimõtetest, oleks Eestile ebaloomulik ja sobimatu. Lühikest aega on Eestis kolme oblasti haldusjaotus kehtinud, aga see eksperiment ebaõnnestus. Ka Põhja-Viljandimaa inimestele on Viljandi loomulikuks keskuseks – maakonnahaigla ja eriarstiabi, ühistranspordi korraldus, töökohad, huviharidus, kultuuriakadeemia, Ugala teater, väljakujunenud teevõrk ja raudteeühendus, traditsioonilised kultuuri- ja spordiüritused ja palju muud seovad maakonna tervikuks, mille tugevdamine aitaks kaasa maapiirkondade arengule.
Avatud maailm, tehnoloogiline areng ja vähenev elanikkond on seadnud meid uute väljakutsete ette. Haldusreformi põhiküsimus ongi, kuidas ühendada kodukandi tunne ja omavalitsuslik valitsemine efektiivse juhtimisega, säilitades vajalikud teenused, luues aja nõuetest tulenevalt uusi võimalusi arenguks ka hõredalt asustatud Eestimaa piirkondades. Selleks ei piisa praegusest haldusreformi seadusest. Vajame ümberkorraldusi ka riigi keskvalitsuse tasandil ja loobumist primitiivse tsentraliseerimise filosoofiast. Aga sellele saame me kaasa aidata, kui osaleme ise ümberkorraldusprotsessides ja ütleme julgelt välja oma arvamuse, milliseks peaks kujunema meie koduvald ja maakond tulevikus.

Helir-Valdor Seeder
Riigikogu aseesimees, Järva- ja Viljandimaa saadik
Avaldatud : October 2016

Kuidas minna edasi?
11 aastat tagasi ühinesid neli omavalitsust Suure-Jaani vallaks. Selle tulemusena tekkis kindlasti tugevam omavalitsus – oleme ühiselt lahendanud mitmed meie ees seisnud probleemid. Nüüd on aastaid räägitud haldusreform riigis jõudnud niikaugele, et vastu on võetud Haldusreformi seadus. Meie tähtsaimaks eesmärgiks on uute töökohtade ja atraktiivsema elukeskkonna tagamine. Kuidas minna edasi?
Suure-Jaani Vallavolikogu tegi oma 28.04.2016 otsusega nr 98 ettepaneku haldusterritoriaalse korralduse muutmise läbirääkimiste alustamiseks Kolga-Jaani, Kõo ja Kõpu vallale ning Võhma linnale eesmärgiga moodustada 2017. aasta kohalike omavalitsuste volikogude valimiste ajal eelnimetatud omavalitsusüksuste põhjal koos üks omavalitsusüksus. Kolga-Jaani vallavolikogu otsustas Suure-Jaani vallaga läbirääkimisi mitte alustada ning jätkas ühinemisläbirääkimisi Viljandi vallaga. Kõo ja Kõpu vallavolikogud ning Võhma linnavolikogu alustasid Suure-Jaani vallaga läbirääkimisi haldusterritoriaalse korralduse muutmise üle. Kõo vald lõpetas ühinemisläbirääkimised Pajusi, Puurmani ja Põltsamaa valdadega ning Põltsamaa linnaga, Kõpu vald Viljandi vallaga.
Juunikuus leppisid omavalitsusjuhid kokku, et moodustatakse viis töörühma. Juhtrühmas on iga omavalitsuse volikogu esimees, vallavanem/linnapea, valla(/linna)sekretär. Juhtrühm tegeles ühinemislepingu eelnõu ettevalmistamisega. Majanduse, hariduse, kultuuri ja sotsiaalvaldkonna töörühmadesse nimetati iga omavalitsuse poolt vastava ala spetsialistid, kes arutasid, mida nende valdkonnast on vaja ühinemislepingu eelnõus ära märkida.
Juhtrühm tutvus suvel kahe päeva jooksul kõikide omavalitsuste „kaasavaraga“, st neile kuuluvate hoonetega ja hallatavate asutustega. Peale ülevaate saamist oli lihtsam asuda ühinemislepingu eelnõud ette valmistama. Valdkondade töörühmad käisid koos augustis ja esitasid eelnõusse oma ettepanekud, mis juhtrühma poolt üle vaadati.
Ühinemislepingu eelnõu tutvustus kõikide volikogude liikmetele toimus 29. septembril Suure-Jaani kooli aulas ning peale seda pandi eelnõu juhtrühma poolt avalikule väljapanekule.

Tõnu Aavasalu
Suure-Jaani vallavanem
Avaldatud : October 2016

TAHAKS TEADA
Vastab juhtrühma töö korraldaja Kalevi Kaur

Mis saab kodanikelt ühinemislepingu eelnõu kohta tehtud ettepanekutest edasi?

Kodanikelt laekunud ettepanekud ühinemislepingu eelnõu kohta suunatakse juhtrühmale. Juhtrühm kaalub kõiki laekunud ettepanekuid ja põhjendab, miks mingi ettepanek lisati eelnõusse või ei lisatud. Seejärel esitab juhtrühm täiendatud eelnõu volikogudele arutamiseks.

Mis saab siis, kui mõne valla/linna elanikud ütlevad rahvaküsitlusel ühinemisele "ei"? Kas ühinemisläbirääkimisi pidada otsustanud volikogud võivad teha otsuse, et ei soovi ühineda?

Rahva arvamuse selgitamine rahvaküsitluse kaudu on volikogudele otsuste tegemisel toeks, et selgitada ühinevate omavalitsuste elanike meelsust ühinemise osas. Otsustamisel on volikogud vabad. Volikogudele ei saa keegi öelda, millise otsuse nad vastu võtavad, kas ühinemist toetava või mitte. Samas on ühinemisläbirääkimised kõigi osapoolte vahel kokkulepitud tegevus ja loodan, et viivad lõpptulemuseni, mis on kasulik kogu piirkonnale.

Kes ja mis ajani – ning kuhu – saavad teha ettepanekuid tulevase valla nime osas? Kas rahvaküsitlusel saab hääletada, millist nime ühinenud vald kandma hakkab – ja kas kõik ettepanekud lähevad hääletusele? Kas hääletusel enim hääli saanud nimest saab kindlasti ühinenud valla nimi?

Uue, ühinemise tulemusena tekkiva valla nimi on oluline kokkulepe ühinevate omavalitsuste vahel, siin peaks nimi sobima kõigile. Juhtrühm tegi ettepaneku minna seda teed, et ei kasutata olemasolevate omavalitsuste nimesid. Praeguseks on uue valla nimena läbirääkimistel kõige enam poolehoidu leidnud Põhja-Viljandimaa vald. Kõigil on võimalus teha ettepanekuid valla nime osas ja saata need juhtrühmale. Rahvahääletusele juhtrühma ettepanekul nime teemat ei panda, põhjendus üsna loogiline, ühinevate omavalitsuste elanike arvud on väga erinevad – 680 kuni 5300 – ja tulemus vägagi ettearvatav. Kõo, Kõpu ja Suure-Jaani valla ning Võhma linna ühinemisel tekkiva uue omavalitsuse nime otsustavad praegu tegutsevad volikogud.


Avaldatud : October 2016