August 2016
Augustikuu on käes ja peagi ka pimedad suvelõpuõhtud.
On mooside keetmise, kurkide soolamise ja viljalõikuse aeg. Kuigi neid, keda põllutööde aastaring otseselt puudutab, ei ole enam kuigi palju. Ehk veel umbes kolmkümmend aastat tagasi elas aga suur hulk maainimesi ühismajandites kevadkünni, heinateo, viljalõikuse ja kartulivõtu rütmis. Enamus noori oli klassikaaslastega koos kive korjamas või kartuleid võtmas käinud – või suvel peete kõblanud. Esimene omateenitud raha tavaliselt just rohides või kõblates saadi.
Täna ei ole enam kuigi haruldane, et paljude linnalaste kontakt põllu, aasa ja metsaga on pea olematu. Meenub ühe Poola looduspargi giidi jutt, et küsimusele, milliseid puid lapsed teavad, sai ta vastuseks vaid: „Ümmargusi“. Küsimusele „Kus te viimati puud nägite?“ aga: „Jõulude ajal ühes kaubamajas oli ehitud puu“. Loodan, et meie lapsed ei pea veel niipea puu nägemiseks jõule ootama ja oskavad ka kuusel ning kasel vahet teha. Kui palju rõõmu on paarist heinapallist, seda võis näha Viljandi Folgil, kus lapsed mitu päeva värskes heinas möllasid. Rõõmu tundus olevat rohkemgi kui uhketel batuutidel hüppajatel ja karusellidel sõitjatel.
Kaunist suvelõppu kõigile!

Leili Kuusk
leili@suure-jaani.ee
Avaldatud : August 2016