Aprill 2016
Kevad ongi käes ja tasapisi annavad ka külmad järele ning sulab lumi.
Märtsi alguses Köleri juubelipidustustega seotu viis mõtted meie suurmeestele. Vahel kostub arvamusi, et kas nende meeste looming ikka on maailmatasemel ja kas see kõnetab piisavalt tänaseid noori. Kui kultuuriakadeemia esindaja ütleb, et neid Saar ei huvita või tuntud interpreet avaldab kahtlust, kas Kappide looming ikka on sama hea kui ... looming, siis lööb usk paratamatult pisut kõikuma. Aga kas peabki alati kõike mõõtma ja ritta sättima? Köleri päev andis kindlust, et tähtis on pigem see, mida me ise oma suurmeestest arvame ja kui oluliseks nende poolt tehtut hindame. Seni kuni mäletame, hindame ja oma lastele ning lastelastele edasi räägime, on need mehed ja nende tegemised suured. Ei maksa ootama jääda, et keegi teine hoiaks meie pärandit.
22. märtsil Brüsselis kärgatanud plahvatused tuletasid meelde, et meid ümbritsev ruum ei ole enam kuigi turvaline – ja seda mitte kuskil kaugel, vaid Euroopa südames. Järjest sagedamini kuuleme siin ja seal räägitavat kolmandast maailmasõjast, erinevate uskude vahelisest sõjast, erinevate maailmade vahelisest sõjast. Mida sellest teiseks maailmaks kutsutavast üldse teame? Mis keeles nad räägivad, mida nad usuvad? Araabia keel on üks kuuest ÜRO töökeelest. Vikipeedia kirjutab, et araabia keelt räägib põhiliselt Lähis-Idas ja Põhja-Aafrikas kokku üle 420 miljoni inimese (inglise keele kohta on samas kirjas, et seda räägib maailmas emakeelena 380 miljonit inimest ja esimese võõrkeelena umbes 600 miljonit inimest) ning see on riigikeeleks 25 riigis. Kirjakeel kujunes 7. sajandiks, kiri koosneb 28 põhimärgist, sõnade eraldamiseks kasutatakse sõnavahesid ja kasutusel on kirjavahemärgid. Kirjutatakse paremalt vasakule. Araabia kiri on ladina kirja järel levikult teine kirjasüsteem maailmas. Euroopa keeltesse on araabia keeltest laenatud näiteks sellised sõnad nagu alkohol, algebra, asimuut, kuup, kohv, tariif, talisman. Kui araabia kirja märkidest enamus meist vaevalt midagi välja oskab lugeda, siis 1400 aastat tagasi tekkinud islami varasemad prohvetid Aadam, Noa, Aabraham, Iisak, Joosep, Mooses, Eelija, Ristija Johannes ja Jeesus tulevad paljudele vägagi tuttavad ette. Vikipeedia kirjutab, et juutlus, kristlus ja islam on omavahel tihedalt seotud ning kõigi pärimustes on oluline esiisa Aabraham. Kas teadsite seda? Kokku on islamiusulisi maailmas üle 1,4 miljardi ja see arv kasvab jõudsalt – rohkem on ainult kristlasi, 2,1 miljardit.
Kõik võõras ja tundmatu öeldakse olla hirmutav. Ehk on siis pisut tuttavam natuke vähem hirmutav?
Kaunist päikeselist kevadet kõigile!

Leili Kuusk
leili@suure-jaani.ee
Avaldatud : April 2016