Juuni 2015
On juuni, kooliaasta lõpu ja suvepuhkuste alguse kuu.
Iga lõpp olla millegi uue algus. Kooli lõpetamine seab noore inimese ette küsimuse: kas ja mida õppida edasi? A.H. Tammsaare ütleb härra Mauruse suu läbi „Aga kui keegi tuleb härra Mauruse juurde, siis õppigu kui hull. Sest kuidas tehakse maal tööd? Kuidas niidetakse heina? Kuidas rabatakse rukkeid? Higi jookseb ojana! Nõnda peab tööd tegema kui keegi tuleb õppima härra Mauruse juurde...“ Need, kel aastaid ja elukogemust rohkem, saavad ilmselt aru, mida see “kui hull õppimine“ tähendab. Lapseeas ja noorena omandatu püsib kindlalt meeles ja edaspidise elu kindlaks aluseks on kõik kogetu.
Budismi Instituudi juht ja helilooja Sven Grünberg rääkis paar nädalat tagasi teleintervjuus, et tarkuse tee on see, mida iga inimene peaks käima. Inimesel ei ole valikut, ta peab ennast arendama. Rumalusest teeb inimene halba, aga halba pole õigust teistele teha. Tuleb püüda kõike mõista, mitte uskuda vaid selle pärast, et keegi on nii öelnud. Olgu see keegi kasvõi Buddha.
Kas käime alati tarkuse teed? Või loodame leida kergema tee?
Ühes hiljuti ühistranspordis tahtmatult pealtkuuldud vestluses isa ja poja vahel uuris isa, et miks pojal on vaid kolmed. Noor mees väitis, et ükski aine ei paku talle lihtsalt huvi, ta ei näe neist endale mingit kasu. Isa ei jätnud siiski ja püüdis selgust saada, mis noormehele huvi pakub. „Äri“, selgitas noormees.
Äri. Odavalt osta ja võimalikult kallilt müüa? Vahel kelleltki nahkki üle kõrvade tõmmata? Kiire ja tasuv? Ei vaja mingit haridust ega ettevalmistust? Kas just nende küsimuste pärast on paljude jaoks sõnad äri ja ärimees üsna negatiivse varjundiga? Seda negatiivset suhtumist tundub jätkuvat ka nendele, keda võime nimetada ettevõtjateks. Ometi on edasiviijateks just need, kes midagi ette võtavad. Kellel jätkub ettevõtlikkust ja tarkust.
„Inimesel ei ole õigust rumal olla.“ Eks sellestki arusaamiseks ole omajagu tarkust vaja.
Mõnusat suve kõigile!

Leili Kuusk
leili@suure-jaani.ee
Avaldatud : June 2015