JAANUARIMÕTTEID
Veebruarikuus algava hobuseaasta kohta ütles Igor Mang “Maalehes” mõtlemapanevad read: “Universum on lahutamatu tervik. Maailm on energiat organiseeriv süsteem. Tippteadus on nüüd samadele seisukohtadele jõudnud. Füüsikat õppinud peaksid teadama Edward Lorenzi liblikaefekti lugu: täna Pekingis liblika tehtud tiivalöök võib põhjustada järgmisel kuul tormi New Yorgis. Inimesed, kas te saate nüüd aru, mida võivad põhjustada need koletuslikud pommid, mis aastalõpul langesid Afganistani mägedele? Pole midagi imestada, et 2002. aasta saab olema suurte looduskatastroofide aasta. Pärast Nõukogude Liidu kokkuvarisemist on USA see, kes kannab kogu maailma ulatuses elu hävitavat printsiipi. Tema heaolu tuleb teiste rahvaste ja riikide arvelt. Ta sööb ja elab üle oma võimaluste, tema vekslid on tühjad. Ei saa lõputult ekspluateerida loodust – maakera ressursid on piiratud.”
Juba vanarahva tarkusest ja omagi kogemusest teame, et kõik halb, mida teeme, tuleb endale tagasi. See tõde on korraga nii globaalne ja provintslik. Aasta alguses tasub vaadata seljataha, olla enese suhtes kriitiline ja teha muudatusi. Ajalehetöö viib mind kokku inimestega, kellega muidu ei kohtuks. See on väga rikastav. Mulle meeldis detsembri kuu küsimus ja see teadmine, et meie ümber on väga palju neid inimesi, keda tuleks tunnustada. Kuid on ka vastupidiseid näiteid. Me ei ole oma lehes eriti kirjutanud halbadest asjadest. Suurejaanilasi vapustas hiljuti teade, et üht nende linna eakat inimest on julmalt pekstud.
31.detsembril, mil aasta hakkas läbi saama, lahkuski julma teguviisi tagajärgi mitte üle elades meie seast Suure-Jaani linna aukodanik ja Suure-Jaani vaimuks hüütud mees, kes oli oma tööga kõikidele eeskujuks. Nendel aegadel, mil polnud olemas linnahooldust, hoolitses Jüri Kask tasuta linna heakorra eest: ta niitis järve aares kõrkjaid, pügas puid ja pühkis kõnniteid. Igasuguse ilmaga võis näha teda tööd tegemas ja hädalistele appi ruttamas. Tema aiamaal oli kevadeti alati kartul kõige varem maas, ja kogu suve said inimesed imetleda tikksirgeid juurviljavagusid ning umbrohuta peenraid. Kas keegi oskaks nimetada veel kedagi, kes Jüri Kasega oleks sarnanenud? Loomulikult, sest Jüri eeskuju oli nakkav. Peagi kirjutab Leole veel ühest inimesest, kellel on Jüri Kasega väga palju ühist, just töössesuhtumise poolest. Mare Põdra, tema majanaaber, pakkus Jüri Kaske Aasta Inimese tiitlikandjaks. Kahtlematult väärib tema isik meelespidamist ja tunnustust. “Ja see inimene, kes tõstis Jüri Kase vastu käe, saab kindlasti oma karistuse,” ütles Rein Valdmaa mulle, kui ta sõnas, et nende toitlustusasutusel “Arturi Juures” oli au teha Jüri Kasele matuselaud.
Möödunud aastasse jääb mitmeid ajaloolist väärtust omavaid sündmusi, mis avaldavad mõju veel meie lastelastelegi. Ühest sündmusest loete ka Leolest, kuigi sellest kirjutas pikalt ka “Sakala”.
Lugeja kindlasti saab aru, et meie piirkond on suur ja toimetaja igale poole ei jõua. Väsimatult kordan siingi üleskutset, et kirjutage meile, selleks et leht oleks rikas erinevate sündmuste ja inimeste poolest. Erinevalt teistest ajalehtedest oleme avaldanud kõik materjalid, mis toimetusse on jõudnud. Mõnikord on juhtunud, et materjal ootab oma ilmumisaega kuid, kuid lõpuks oleme oma inimeste artiklid kõik avaldanud. Tahan öelda ühe filmikangelase sõnad: “Mõtle sellele, mis sul on, mitte sellele, mida pole.” Osates hinnata loodust, kaaslasi ja kõike head, suudame vastu panna raskustele, mida eelolevaks aastaks on ennustatud. Edu ja tervist, armas lugeja!
Tiiu Jüriado
Avaldatud : January 2002