August 2014
August. Juba hakkavadki mõtted sügise poole kiskuma. Kuigi kuumus ei anna veel järele: kui 1. juulil oli sooja vaid 13 kraadi, siis kuu lõpus püsisid päevased temperatuurid Suure-Jaanis nädalapäevad kolmekümnel kraadil ja ööselgi ei langenud kraadiklaasi näit alla kahekümne pügala. Mitmed suvised suurüritused on selleks korraks möödas, olgu selleks meie enda Suure-Jaani Muusikafestival, Viljandi Folk või Laulu- ja Tantsupidu Tallinnas.
Eestlased olla üks ütlemata uskmatu rahvas, meil olla vaid üks usk – laulupeousk. „Kui tuleme kokku, kui leiame mahti, jätame vaevad ja laulame, laulame...“ laulis ühendkoor peol Kristiina Ehini sõnadega. Vaatan laulupeo salvestisi. „Mu isamaa on minu arm“ – kaamerate suured plaanid tabavad helklevaid silmi ja mõndagi käeseljaga ärapühitavat pisarat. Seda Gustav Ernesaksa Lydia Koidula sõnadele kirjutatud laulu ootavad vist kõik peolised – mitte ühegi koori perfektseimaski esituses ei kõla see nii nagu laulupeo ühendkoori ettekandes. Jah, me vist tõesti oleme laulupeousku! Lauljad ei taha kaare alt lahkuda, nad laulaksid, laulaksid...
Kes käis Tallinnas laulmas, kes vaatamas-kuulamas, kes istus kodus televiisori ees – loodetavasti puudutas pidu kõigi hinge. Kristiina Ehin kirjutab: „Puuduta mind oma headuseväega – ainsaga, millel on väärtust.“ Vahel kipume seda unustama ja hoopis teisi sihte püüdma.
„Puudutus on kinkimine“, kirjutab Hando Runnel. „Puudutus, mis on jagatud sõrme, südame või sõnaga, annab meie elatud elule ja ajale tõelise väärtuse ja väe“ kirjutavad laulu- ja tantsupeo tegijad sihtasutuse kodulehel. „XIX tantsupeo ideekavand “Puudutus” on sündinud igatsusest, et oleksime avatud märkama ja väärtustama seda mis on päris ega raiskaks oma väärtuslikku aega tühisusele ega sulgeks oma südant puudutustele. Vaatamata sellele, et meie elu koosneb paljudest puudutustest, ei jõua enamik nendest paraku näpuotsast kaugemale. Ja puudutuste puudumisest tekkinud tühjuse täidab igatsus ja valu. Kutsume inimesi peatuma ja mõtlema, mis on see, mis elus on päris, mis päriselt puudutab, märkama oma kaasteelisi, ning otsima oma juuri, et oskaksime hoida seda, mis on tõesti oluline ja kallis“.
Viljandis ütles pärimusmuusika festivali kunstiline juht Ando Kiviberg, et pidu Tallinnas puudutab meid viie aasta tagant, aga me vajame igal aastal puudutust – seda puudutust pakub Folk. Ja nagu nende sõnade kinnituseks oli Kristiina Ehin üldlaulupeo nimilaulu enda kirjutatud sõnadele tellinud uue rahvapärase viisi – sellise, mille laulmisega iga inimene hakkama saab, mida on mõnus laulda kodustel pidudel ja kasvõi üksi. „Puudutan sind oma rahu ja rõõmuga nõnda palju kui vajad.“
Meeldivaid puudutusi – reaalseid ja hinge taevateedele tõstvaid!

Leili Kuusk
leili@suure-jaani.ee
Avaldatud : August 2014