Aprill 2014
Aprill. Kuigi tõelist talve oli sel aastal vaid paar nädalat ja lumi sulas ammu ning lumikellukesedki õitsevad juba mitu nädalat, ei taha külmad tuuled taanduda ja öösel langeb termomeeter ikka miinuskraadidesse.
Suure-Jaani vallas on tegusad ja pisut segasedki ajad. Loodavale mitme õppekohaga põhikoolile otsitakse direktorit, juhtkonda ja õpetajaid. Hetketi tundub, et lahendada tuleb väga paljude tundmatutega võrrandeid – pole ju praegu teada isegi see, mitu õpilast 1. septembril valla koolides õpinguid jätkab ja kui paljud lapsevanemad otsustavad oma lapse näiteks mõnda Viljandi linna kooli panna. Ometi peab uus kool olema õppeaasta algul valmis lastele parimat haridust andma.
Endiselt ei ole selge, milline on parim haridus. Volikogu liikmed on oma otsuse teinud, kuid osa Sürgaveres, Tääksis ja Kildul õppivate laste vanematest ei ole otsusega päri ning on esitanud vaide ja plaanivad ette võtta kohtutee. Elu on näidanud, et kohtuveskid jahvatavad kaua – ja kas ikka saadakse sel viisil parim lahendus? Kurb, kui omavaheline suhtlemine on jõudnud sellisesse seisu, et kohtult abi on vaja otsida. Mõtlemisainet on ilmselt kõigile osapooltele. Ehk tasuks siinkohal meenutada isegi lauset: „Kui tahad muuta maailma, alusta iseendast.“
Lõppenud kuu pani jälle kord mõtlema kollektiivsele mälule. Ja sellele, kuidas mõned asjad unustusse kaovad ja kuidas rahvasuu teisale aina rohkem saavutusi kokku kannab – kuidas tekivad legendid, millel tegelikult tõepõhja pole. On neid, kelle tegudeks räägitakse ammu enne nende ametisse asumist – või isegi peale nende surma – toimunu, ja on neid, kelle tegemistest rahva suust eriti midagi ei kuule. Nii mõnegi aasta koos Ülo Köstiga töötanuna näib mulle, et tema panust siinse paiga ellu on pigem alahinnatud. Suures osas jäidki tänusõnad paraku ütlemata. Ehk lohutab pisut põhimõte: „Parem olla, kui näida.“
Kaunist kevadet kõigile!

Leili Kuusk
leili@suure-jaani.ee
Avaldatud : April 2014