Jaanuar 2013
Jaanuar. Aeg teha kokkuvõtteid 2012. aastast.
Suur tänu kõigile, kes on Leolele kaastööd teinud.
Lehe mahuks oli jätkuvalt kuus lehekülge, millele masu saabudes kaheksalt leheküljelt üle mindi. See tingib aga, et päris kõik toimetajale saadetud materjalid paberlehte ei jõua. Kõige sagedamini tabab lehest väljajäämine kahjuks fotosid. Samas oleks tore, kui autorid ei laseks end sellest heidutada – veebis on ruumi piisavalt ja igat materjali võiks seal ilmestada foto. Tihtilugu juhtub, et saatja poolt on märkimata jäänud foto autor. Paljudel juhtudel on toimetaja mõistatada jäänud ka see, mida konkreetsel fotol täpselt kujutatud on. Et töö saaks korralikult vormistatud ja tegijad väljateenitud tähelepanu ning tunnustuse, oleks tore, kui kirjutate alati artikli alla oma nime ning lisate fotode allkirjad ja autori(d). Nii toimides on väiksem ka oht, et midagi segi läheb.
Kindlasti loodame tulevikuski lehest lugeda meie inimeste omaloomingut. Täiskasvanud loojad kipuvad üsna tagasihoidlikud olema, laste poolt loodu jõuab tublide õpetajate vahendusel järjekindlamalt lugejateni. Paraku tuleb siingi tunnistada, et päris kõik saadetu lehte ei jõua. See ei tähenda, et teie poolt kirjutatu hea ei ole – vahel on lehes lihtsalt rohkem uudiseid, teateid ja artikleid meie inimeste toimetamistest. Omalooming jääb sellisel juhul n-ö paremaid aegu ootama. Saadetud materjalid kuhjuvad ning paraku jääbki osa neist lõpuks lehest välja. Kõigile kirjutanutele – ja õpetajatele, kes on laste töid lehte saatnud – suur tänu!
Omal ajal öeldi, et ajalehega saab ühiskonnategelase tappa. Paar nädalat tagasi helistas toimetajale üks härra ja kiitis, et ajalehega sai aknad pestud. Siinkohal ei mõelnud ta küll ajalehepaberiga klaasi kuivatamist – nagu seda mõnel pool veel tänagi tehakse – vaid seda, et lehes avaldatud mure pesemata akende pärast mõjus: aknad pesti pärast lehe ilmumist. Nüüd soovis härra teada saada, kas ajalehega saab ka lund lükata. Mine sa tea – paber kannatab ju kõike nagu irvhambad räägivad. Tegelikult on liikumisraskustega ja vanematel inimestel tõsine mure: J. Köleri tänav sai küll korda, kuid osade kruntide omanikud ei lükka kõnniteelt lund ära. Just vanadel ja väikestel inimestel on väga raske läbi sügava lume kahlata. Ka sõiduteele minek on neile raske – rääkimata sellest, et sõiduteel käimine on kõigile ohtlik ja seda tuleks vältida. Kuigi paljude lahtilükkamata kõnniteega kruntide omanikud ei ela ise J. Köleri tänava kinnistul, loodame siiski, et nad leiavad võimaluse ning täidavad oma kohustusi ja jalakäijatel on ka talvel võimalik kenasti remonditud tänaval ohtu sattumata ja raskusteta liikuda.
Teie abiga alanud aastal edasi! Ootame kaastöid.
Õnne ja rõõmu kõigile!

Leili Kuusk
leili@suure-jaani.ee
Avaldatud : January 2013