Oktoober 2012
Sügis ongi käes. Veel on valguse ja pimeduse aeg ööpäevas enam-vähem võrdse pikkusega, kuid varsti ootab nii hommikul kooli ja tööle minejat kui õhtul naasjaid õues pilkane pimedus. Liigume talvise pööripäeva poole. Pilvised ilmad sunnivad aina sagedamini ka päeval ruumides tulesid süütama.
Sügisene ja talvine pööripäev viivad mõtted tahtmatult kalendrile. Tundub väga lihtne – aga on see ikka nii?
Vast on üldteada see, et kasutame Gregoriuse kalendrit. Aga kas teame, kui kaua selle kalendri järgi elatakse? Mis ajast Eestis seda kalendrit kasutatakse? Esimesed riigid – Hispaania, Itaalia, Poola, Portugal, Prantsusmaa, Luxemburg ja Holland – läksid uuele kalendrile üle 1582. aastal, esimesed neli riiki nii, et vana kalendri viimane päev oli 4. oktoober 1582 ja esimene uue kalendri päev 15. oktoober 1582. Lõuna-Eesti mandriosa kuulus 1582. aastal Poola-Liivimaa koosseisu. Protestantlike liivimaalaste ja katoliiklike poolakate vahel tekkis kalendritüli, sest pühade pidamine vana kalendri järgi keelati. Lahenduse tõi Rootsi võimu alla langemine aastal 1625, kui kehtestati uuesti vana Juliuse kalender. Uuesti võeti Gregoriuse kalender Eesti aladel kasutusele 20. sajandi algu – Ruhnus 1915, Lääne-Eesti saartel 1917 ja kogu Eestis 1918. aastal. Seekord tekkis kalendriga Eestis probleeme põhiliselt Petserimaal, kus pühade pidamine vana kalendri järgi jätkus.
Kindlasti tekitavad omajagu segadust ka liigaastad. Miks on mõnel aastal veebruaris mitte 28 vaid 29 päeva? Ja miks üldse on veebruaris 28 päeva, kui samal ajal on nii juulis kui augustis 31 päeva? Tundub, et sellise lihtsana paistva asja nagu kalender juures on, mida uurida. Olgu viimasele küsimusele vastuse otsimise vihjeks öeldud, et juulikuu on nime saanud Julius Casari ja augustikuu Augustuse järgi.
Sellele, et ka tavapärasena tunduvas peitub palju huvitavat, kui lähemalt uurima hakata, juhivad viimastel aastatel tähelepanu ka mitmesugused „öö-üritused“ – olgu siis hiljuti toimunud teadlaste-öö või kevaditi läbiviidav muuseumi-öö. Uus aeg toob välja uued vaatenurgad. Muuseumirahva hulgas käib hetkel diskussioon, kas järgmisel aastal on öös inimesi – või leitakse mõni veel huvitavam teema, mida põhjalikumalt uurida.
Vahel tasub tegeleda ka pisiasjadega – see võib vaga huvitavaks osutuda. Jõudu selleks kõigile!

Leili Kuusk
leili@suure-jaani.ee
Avaldatud : October 2012