OKTOOBRIMÕTTEID
jooniskingitus.jpg
Septembrikuul pärast terrorirünnakuid Ameerikale rääkis kogu maailm, et miski pole enam endine. Sündmused Ameerikas ei jäta meidki puudutamata, tahame me seda või mitte. Paradoksid valitsevad maailma - mõistus ei saa nende paradokside vastu. Kui Kurjus on juba kord ilmnenud, siis talle kurjusega vastamine vaid kasvatab halba. Mõnikord minnakse teadlikult halba kasvatama, selleks et kätte maksta. Kättemaks on mõttetu ka selle poolest, et et ta tuleb tegijale tagasi. Selline on vanarahva tarkus. Meie ajaleht vist pole samuti enam endine? Seekordne on väga noortekeskne ja kaugele suvesse tagasivaatav. Uudne ka selle poolest, et hakkame avaldama oma rahva loomingut. Oktoobrinumbris ilmuvad Hellevi luuletused, Sürgavere lapsed on saatnud vahvaid lookesi ja ilmumas on ka Suure-Jaani Gümnaasiumi õpilaste Reeda Sadama kunstiringi õpilaste töid. Mati Adamsoni näol oleme saanud aktiivse ja kuldaväärt noorsoospetsialisti, tänu kellele on kajastamist leidnud noorsootöös tehtu. Imetlust väärib ka kesknoorte tegevus ja palju muudki. Mulle on ette heidetud kaunikõlalisust. Kuid ma olen veendunud, et armastus on kõikjal. Ta on kõik. Liikumapanev jõud, milleta miski suur ei sünni. Ka meie teod: igapäevane töö, kunst, luule jne. Usun, et ajaleheski kajastuv on armastusest sündinud, meie teod armastusest innustatud. Ka armastuses on omad paradoksid: ta on midagi väga isiklikku, intiimset, salajast, isegi egoistlikku ja midagi väga õilsat ja universaalset ta valitseb kõikjal igaühe sügaval sisimas, armastus peidab kõiksuse inimsüdamesse, on öelnud poeet. Väidetakse, et armastus on juhusest tekkinud absoluut: ime ilmub argipäevast, ollakse valmis elama ja surema kellegi nimel. ”Mitte midagi suurt ei valmi ilma kireta”, kirjutab Hegel. Augustikuu lehes otsis Johannes Jürisson heas mõttes ”hullu”, kes käivitaks Kappide ühingu tegevuse. Nüüd on seegi teoks saamas. Soovin kõikidele teotahtelistele ja kindlasti ka ülejäänutele kaunist ja energiaküllast sügist!
Tiiu Jüriado
Avaldatud : October 2001