Oktoober 2011
Sügis ongi käes.
26ndal septembril toimetaja postkasti vaadates tundus, et kõik Leolele kirjutajad on suveunest ärganud. Ühelt poolt tähendab see rõõmu rohke kaastöö üle, teiselt poolt aga muret, et kõik materjalid ei taha „säästulehte“ mahtuda. Püüame siiski võimalikult palju kaastöid kuuele leheküljele ära mahutada – tihti tähendab see, et artiklile lisatud foto jääb paberlehes avaldamata. Leole ootab aga endiselt kõigilt kirjutajatelt võimalusel ka fotomaterjali, sest veebiLeoles on võimalik – lausa soovitav – igale artiklile foto lisada. Kutsungi siinjuures kõiki Leole veebiversiooni (http://web.suure-jaani.ee/leole/) lugema – materjal ilmub seal varem – tavaliselt juba kuu esimesel päeval – ning enamasti on fotosidki rohkem. Kelle silm paberil ilmuva lehega harjunud, saab samas lugeda pdf-faili. Võimalik, et vahel ka mõni saadetud materjal vaid veebi mahub. Loodan, et eelkirjutatu ei ehmatanud ära neid inimesi, kes Leolele kaastöid saadavad – teie artiklid on endiselt väga oodatud.
Toimetaja postkasti vaadates meenub aga veel midagi. Alates 19. septembrist ei potsata siia enam kunagi kirju pealkirjaga „Kaldma vastab“. Maakonnalehe Sakala raudvara Helgi Kaldma – või nagu ta ise talle omase huumorimeelega ütles, „jooksev vanamoor“ – on teispoolsusesse lahkunud. Minu arvates oli Helgi heas mõttes n-ö vana kooli lehetegija või nagu tema kohta on öelnud üks endine kolleeg – kaduva põlvkonna esindaja. Kas tuli see elukogemusest ja pikast ajakirjanikustaa˛ist või sellest, et Helgi ka ise omavalitsustel lehti teha aitas, aga tal oli oskust näha väikestes kohtades toimuvate „väikeste“ ettevõtmiste tähtsust. Ta oli omamoodi sillaks tänase päeva ajakirjanduse ja pisut vanamoodsate vallalehtede vahel. Helgi vastas alati, kui tema aadressile mõni uudis või artikkel teele oli pandud. Enamasti leidis ta ka võimaluse saadetud materjal mingilgi moel Viljandimaa lehelugejateni viia. Helgi kuulus nende inimeste hulka, kes iga päev oma „pisikest“ asja tehes „suureks“ saavad. Võimalik, et oskame selliste inimeste toimetamisi märgata ja tõeliselt hinnata alles pärast nende lahkumist. Suur tänu Sulle, Helgi, tehtu eest!
Kuldset saagirohket sügist kõigile!

Leili Kuusk
leili@suure-jaani.ee
Avaldatud : October 2011