Jaanuar 2011
Jälle võib ühele aastale n-ö joone alla tõmmata.
Mis meenub, kui täna aastale 2010 tagasi vaadata? Palju toredaid ettevõtmisi – suuremaid ja väiksemaid – mõned neist uued, teised juba üsna pikkade traditsioonidega. Valla laulu- ja tantsupidu, isetegevuskollektiivide „ümmargused“ tähtpäevad, külade esmamainimise tähistamised, spordivõistlused, pensionäride peod ja õpilaste esinemised, meie enda rahva ja kaugemalt tulijate poolt antud kontserdid ning palju-palju muud.
Kindlasti meenub hulk toredaid kohtumisi muusika ja muusikutega valla esindusüritusel, Suure-Jaani Muusikafestivalil, mis toimus 13. korda.
Üheks väärikamaks ettevõtmiseks, mida aastast-aastasse on korraldatud, võib pidada Suure-Jaani järvepidu, mida on korraldatud juba 50 korda!
50 on ilus number – nii sündmuse kui inimese elus. Pool sajandit! Et sajandi teist poolt õnnestub vähestel lõpuni näha, siis on paljude arvates õige hetk korda saadetust vahekokkuvõtet teha. Lõppenud aastal sai esimene pool sajandist täis kauaaegsel Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskooli direktoril Arnold Pastakul. Kes suudaks täpselt öelda, kui palju võlgneb Olustvere just temale, tema oskusele oma meeskonda juhtida? Ja kas oskame seda panust hinnata? Tihti juhtub, et inimese poolt tehtust hakatakse rääkima alles pärast tema lahkumist. Me nagu kardaksime elavaid inimesi tunnustada ja kiita – mingeid vigu võib ju igaühe juurest leida ning mine tea, millega nad veel võivad hakkama saada. Ometi vajavad kõik, et nende poolt tehtut tunnustataks, et leiduks keegi, kes ütleb, et nad on tublid, et nad on õigel teel, et nad on oma tegemistega hästi hakkama saanud. Ka need, keda oleme harjunud „igiliikuriteks“ pidama. Hea sõna „annab tiivad“ – kui ühe tuntud telereklaami sõnu kasutada – nii mõtetele kui tegudele. Ja sõnad ei maksa midagi – seega ei saa nende nappust masu süüks ajada.
Loodan, et leiame alanud aastal aega ja õiged sõnad ning märkame oma lähedasi, töökaaslasi ning tuttavaid tunnustada ja kiita. Et meil jätkub vähemalt sõbralik naeratus neile, kellega erinevad elusituatsioonid kasvõi lühikeseks ajaks kokku viivad. Et me mitte ainult ei hooli inimestest, vaid suudame seda neile vahel ka öelda. Ning et meil oleks õnne seda kõike ka vastu saada. Või kui meie kaaslased on eestlaslikult kidakeelsed, et suudaksime siis nende hoolimist ja armastust vähemalt tajuda ning sellest jõudu ammutada.
Lõppenud aastast meenuvad aga näiteks ka meie valla inimeste kaunid kodud – palju pühendumist ja hoolt nõudvad kaunid koduaiad. Igal aastal ootab Kauni Kodu konkursi ˛ürii liikmeid ees mõni meeldiv üllatus, sest paljudest metsatukkade ja isegi majade-hekkide tagustest aedadest ei ole enamusel enne neisse astumist aimugi. Suur tänu lahketele inimestele, kes enda loodud ilu vaid oma perele vaadata pole hoidnud.
Muidugi meenub möödunud aastale mõeldes ka lumi. Õigem oleks öelda – väga palju lund! Meenuvad nii veebruarituisud, mis paljud inimesed üle tüki aja lumevangi jätsid, kui lumerohke aastalõpp. Nii mõnegi pere jõuluaegne koosviibimine lõppes mitmete tundide pikkuse lumest läbi kaevamise või rammimisega – või traktori ootamisega, enne kui koju pääseti. Kui maanteedel ei ole lume lükkamiseks koha leidmisega enamasti veel probleeme, siis tiheasustusega aladel on paljud teed-tänavad jäänud üsna kitsukesteks ja ristmikel piiravad nähtavust meetrite kõrgused vallid. Vaatamata kasinatele vahenditele tuleb paljudes kohtades lund ära vedada – töö, millest paraku kevadeks midagi käegakatsutavat järele ei jää. Hetkel täname tublisid-väsimatuid lumelükkajaid ja soovime neile jõudu – enamus talvest on ju alles ees. Ühest punktist teise sõita soovijatele aga palju kannatust – rasketes oludes võib soovitud maa läbimiseks kuluda tavalisest rohkem aega.
Teie käes olev 130. Leole on natuke teise näoga kui eelmised. Suur tänu Külliky Lohule, kes küljendas Leoled number 21–129 – käesolevast aastast teeb seda tööd Merike Kask trükikojast Vali Press.
Suur tänu ka kõigile neile, kes Leolesse kirjutasid või materjale saatsid. Ootame teie kaastöid edaspidigi – leht on just nii huvitav kui teie selle kirjutate. Ja nagu alati – ootame uusi kirjutajaid.
Alanud aastaks soovin kõigile August Sanga poolt kirja pandud sõnadega:
võileib pauna, suudlus palgele.
Nendest inimlaps saab jaksu jalgele.

Leili Kuusk
leili@suure-jaani.ee
Avaldatud : January 2011

Avaldatud : January 2011