Jaanuar 2010
On jälle kokkuvõtete tegemise aeg.
2009. aasta oli ilmselt paljude jaoks kehvem kui nad lootsid. Vahepealsed kiire majanduskasvuga aastad lõid mulje, et võimalused jäävadki alatiseks seitsmepenikoorma sammudega kasvama. Võeti endale julgelt kohustusi ja elati loodetava tulevase tulu arvelt. Paraku saabusid aga - nagu korduvalt varemgi - maailmas ajad, mil meenub iidne lugu seitsmest rammusast ja nende järel tulevast seitsmest kondisest lehmast. Nii palju kordunud lugu, millest aga vähesed õppinud on. Ikka usutakse, et maailm on muutunud ja tihtipeale püütakse eirata isegi loodusseadusi - majanduses kehtivast rääkimata.
Võib vist öelda, et halvenenud majanduslikku olukorda on päris tublisti püüdnud kompenseerida kultuurikeskkond. Lõppenud aastasse jäävad paljud ilusad ettevõtmised.
Paljudele meie tantsijatele ja lauljatele jääb ilmselt aasta tähtsündmuseks, mis veel aastate pärastki meenub, osalemine Tallinnas toimunud laulu- ja tantsupeol ÜhesHingamine. Ilus elamus oli see aga kindlasti ka vaatajatele. Suurele peole lisaks said meie inimesed sel korral valla territooriumil tervitada laulupeotuld, mis veeteed mööda Tartust Pärnusse liikus.
Valla esindusürituseks oli selgi aastal Suure-Jaani Muusikafestival, mis toimus juba 12. korda. Seoses Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lõpuaktusega Lahmusel ja kontserdiga Suure-Jaanis jõudsid meie kanti paljud noored, alles oma teed alustavad muusikud. Aktus mõisa põlispuude alla kujunes elamuslikuks ja kirevaks - nagu noori ees ootav elugi. Oli päikest, musti pilvi, vihma, äikest, sadu päikesepaistes ning - vikerkaar. Päikesetõusukontserdiks said korraldajad hakkama pea võimatuga: ilmaoludega, mis võimaldasid rabasaarele viia klaveri. Nii kõlasidki sel aastal seitsmendat korda öösel rappa tulnud publikule kaunid helid EMTA rektori, professor Peep Lassmanni näppude alt. Eeloleval suvel on festivali korraldajatel plaanis uus üllatus: rabas saab esmakordselt kuulata sümfooniaorkestrit.
Toimus XIV Viljandimaa puhkpillimuusika päev, XIV pargipidu Olustveres, VII Rukkimaarjapäev, X jõulukuuskede kaunistamise võistlus, XLIX (49.) järvepidu. Eeloleval suvel ootab seega ees järvepeo poole sajandi juubel. Kui palju võime üldse leida nii pika ja pideva ajalooga ettevõtmisi?
Juba neljandat korda osalesid meie noored rahvusvahelises projektis. Abi eest suur tänu Eesti Kultuurkapitalile ja Hasartmängumaksu Nõukogule, kes kahepeale ettevõtmist rohkem kui 108000 krooniga toetasid. Omalaadset elamust pakkuv rahvusvaheline noorte puhkpilliorkester Wersalinka andis sel aastal kontserdid Suure-Jaanis, Viljandis ja Sindis. Dirigent Rein Vendla õpilaste kõrval osalesid esimest korda ka viis Viljandi muusikakoolis õppivat vallas elavat noort. Kontsertreis viis noored muusikud Poola ja Valgevenesse.
Poolas pidasid sõpruskohtumise poola ja valgevene noortega ka meie noored jalgpallurid. Kultuuriasutuste juhid ja muusikafestivali korraldajad käisid aga mõõtu võtmas Hajnowka Rahvusvahelisest Orelimuusika festivalist ning linna kultuurimaja ja raamatukogu tööst.
Meie võtsime vastu Hajnowka koori Echo Puszczy, kes esines jaanipidudel Lubjassaares ja Suure-Jaanis ning jalgpallipoisid, kes meie noortega sõpruskohtumise pidasid. Külaliikujad võõrustasid Jokioise sõpru, kes neid eelnenud aastal oma tegemistega olid tutvustanud.
Juubelihõngulisi sünnipäevi tähistasid mitmed vallavalitsuse allasutused ja kollektiivid. Kõige auväärsemad neist olid saja-aastaseks saanud Kildu kool ja Suure-Jaani Linnaraamatukogu. Viimane üritus toimus Pritsimeeste õues, kus loodetavasti tulevikuski mõni sündmus aset leiab - on ju tegemist toreda peopaigaga.
2010. aastal vähenevad valla eelarves paljudele tegevustele mõeldud summad eelmiste aastatega võrreldes veelgi. Ometi pole päris vale naljaga pooleks ütlemine, et koolis saab lapsi õpetada, kui tuba on soe, elekter põleb ja kriit on olemas. Kui mõtleme tagasi meie iseseisvuse taastamise järgsetele aegadele, millest polegi veel kuigi palju aastaid möödunud, siis saame kindlasti juurde usku, et saame ka aastal 2010. hakkama.
Suurematest kultuuriüritustest ootavad ees 3. juulil toimuv valla III laulu- ja tantsupidu ning XIII Suure-Jaani Muusikafestival 17.-23. juunil 2010. Ja muidugi 50. järvepidu.
Siinkohal oli algselt selle veeru lõpp. „Aga lugu - millest selle kuu lugu on?” „Ah et lugu. Olgu - selle kuu lugu on ühest väga targast mehest.”
Kord jõudsid kaks rändurit ühele saarele. Sealsel hõimupealikul oli kaks tütart. Vanem oli iludus, noorem aga mitte. Üks rännumees ütles teisele: „Ma olen oma õnne leidnud. Jään siia ja abiellun pealiku tütrega.” „Muidugi, pealiku vanem tütar on ju tõeliselt ilus ja tark,” vastas sõber. „Sa ei saanud aru - ma abiellun pealiku noorema tütrega.”
Sõber rändas edasi, aga rännumees läks pealiku juurde tema tütart kosima. Suguarus oli kombeks osta pruut lehmade eest. Hea pruudi eest tuli anda kümme lehma. „Pealik, ma otsustasin abielluda sinu tütrega ja annan tema eest kümme lehma.” „Jah, mu vanem tütar on väga ilus ja tark ning väärib kümmet lehma. Ma olen nõus.” „Ei pealik, sa ei saanud õigesti aru. Ma tahan abielluda sinu noorema tütrega.” „Aga tema ei ole ju üldse kena. Ma olen aus mees ja üle kolme lehma ma tema eest ei võta - ta ei ole rohkemat väärt.” „Aga ma tahan maksta tema eest just kümme lehma,” vastas rändur. Rändur ja noorem tütar abiellusid.
Aastate pärast tuli teine rändur saarele tagasi, et vaadata, kuidas sõbral on läinud. Rannas kohtas ta lapsi ja imeilusat naist, kes juhatas ta sõbra majja. „Ma olen õnnelik,” ütles sõber. „Saa tuttavaks, see on minu naine;” tutvustas ta sõbrale rannas kohatud imeilusat naist. „Kas sa abiellusid teist korda?” „Ei, see on seesama naine.” „Aga kuidas ta nii palju muutunud on?” „Seda küsi temalt endalt.”
„Kuidas sinust sai selline iludus?” küsis sõber naiselt. „Ma lihtsalt taipasin, et olen väärt kümme lehma!” vastas naine.
Võimalik, et see oli tegelikult hoopis lugu ühest väga targast naisest.
Jõudu, tervist, õnne ja ilusaid unistusi kõigile!

Leili Kuusk
leili@suure-jaani.ee
Avaldatud : January 2010