November 2009
Novembri algus jääb hingedeaega. Hingede aeg. Ka enda hinge vaatamise ja mõtisklemise aeg. Endasse vaatamisega seoses meenub üks vana lugu.
Kui Jumal oli inimese loomisega valmis saanud, sattus ta kimbatusse: „Kui inimene minust teada saab, tahab ta saada samasuguseks kui mina. Mida ette võtta, et ta mind üles ei leiaks?” „Kui ma peidan end kõige kõrgema mäe tippu, jõuab inimene varem või hiljem sinna. Kui ma peidan end maa alla, jõuab kätte päev, mil inimene mind sealt leiab. Kui peidan end meresügavusse, leiutab inimene kord vahendi minuni jõudmiseks. Kui peidan end taevasse, mõtleb ta välja viisi taevasse tõusta ja avastab mu. Isegi kui peidan end mõnele teisele planeedile, saabub kunagi aeg, kui inimene jõuab ka sinna.”
Seepeale ütles üks ingel: „Peida end inimese sisse, Jumal. Inimene ei uuri iseennast iialgi lõpuni, veel enam, ta ei hakka kunagi Jumalat iseenese seest otsima.”
Väga mõtlemapanev lugu. Hingedeaeg loob eeldused enese seest jumaliku otsimiseks ja leidmiseks.
Eelmisel kuul oli meil võimalus valida neid, kes meie elu järgmisel neljal aastal korraldavad. Kindlasti on neid, kes on tulemustega väga rahul ja neid, kes ohkavad: „Läks nii nagu alati - mingit mõtet ei ole valima minna.” Demokraatia tähendab paraku kompromissi - mis tihti ei pruugi mitte kedagi 100% rahuldada. Öeldakse, et rahvas väärib oma valitsejaid ja valitsejad oma rahvast. Jah - teisiti see ilmselt ei saakski olla. Meenub üks vana lugu, mis peaks väga hästi kokku sobima valimise, väärimise ja kompromissiga.
Kord küsis sõber mulla Nasreddinilt, kas see on kunagi abielluda kavatsenud. „Jah,” vastas Nasreddin, „nooruses ma kavatsesin leida täiusliku naise. Kohtasingi üht väga usklikku ja kena naist, kuid kahjuks ei teadnud ta midagi materiaalsest maailmast. Seejärel kohtasin oma rännakutel naist, kes tundis nii vaimset kui materiaalset maailma - aga ta polnud ilus. Aastate pärast kohtasin ma üht väga kena naist, kes oli väga usklik ning tundis hästi nii vaimu- kui ka materiaalset maailma.” „Aga miks sa siis selle naisega ei abiellunud?” küsis sõber. „Kahjuks, mu sõber, otsis tema omakorda täiuslikku meest,” vastas Nasreddin.
Oleme me täiuslikud? Oleme me vähemalt parimad?
Kui tahad muuta maailma - alusta iseendast. Ja mitte homme.
Ilusat hinge vaatamise aega kõigile!

Leili Kuusk
leili@suure-jaani.ee
Avaldatud : November 2009