Juuli 2009
Esimene tõeline suvekuu ongi käes. Kui veel nädalapäevad varem tundus, et sel aastal jääbki suvi vahele, siis tuli ta tänavu tegelikult just siis, kui suve algus kalendris kirjas oli. Ilusad ilmad rõõmustasid kindlasti kõiki, aga eriti Suure-Jaani muusikafestivali korraldajaid, sest sõltub ju suveürituste õnnestumine suures osas just ilmast.
Käesoleval aastal on kõigil valimisõigust omavatel inimestel võimalik kahel korral oma eelistustest teada anda: juuni algul valiti esindajaid Euroopa Parlamenti, sügisel saab valija otsustada, keda ta tahab näha kohalikku elu korraldamas. Möödunud Europarlamendi valimistel loodi ilmselt pretsedent, mida võib-olla niipea korrata ei õnnestugi. Üksikkandidaat Indrek Tarand n-ö tegi praktiliselt ära kõigile Eesti parteidele, kogudes uskumatuna näiva tulemuse - 102460 inimese toetuse. Olgu võrdluseks siinkohal Eesti Keskerakonna - nende valimiste edukaima erakonna - poolt kogutud 103506 inimese toetus. Tarandit edestas Keskerakond kõige rohkem Ida-Virumaal, kus kogus 18593 häält üksikkandidaadi 2371 hääle vastu ja Tallinnas, kus vastavad arvud olid 42846 ja 20550. Milles asi - on siis ülejäänud Eesti inimeste arvates tegemist nii hea kandidaadiga meid Euroopas esindamaks?
Üks ekspert väitis, et selline valimistulemus näitab rahva võõrandumist poliitikast. Mina arvan siiski, et see näitab pigem väga paljude inimeste muret meie riigi käekäigu pärast ja tüdinemist poliitikute kemplemisest. Suhteliselt suur oli seekord ka valimistest osavõtu protsent - 43,9. Meie inimestel ei ole siiski ükskõik, mis nende ümber toimub ja kuidas poliitikud võimukoridorides toimetavad. Otsustavatel hetkedel antakse oma suhtumisest teada - kui vaid osataks sellest järeldusi teha.
Ükskõiksus. Mis on ükskõiksus? Kas näiteks see on ükskõiksus, kui keegi pidevalt räägib, et tema võimust ja rahast ei hooli - et ta on nende suhtes ükskõikne? Vanad õpetlikud lood peaksid mõtlemisainet pakkuma.
Kord rändasid kaks munka. Nad kuulusid ordusse, mille liikmed ei tohtinud naistega mingit tegemist teha. Seetõttu hoidsid nad küladest eemale, et mitte kedagi solvata. Oli vihmane aastaaeg ja kui mungad jõudsid jõe äärde, nägid nad, et jõgi on üle kallaste tõusnud ja ülevedajat ei ole kuskil näha. Jõe kaldal aga seisis üks naine. Naine palus munki, et nad ta üle jõe aitaks. Noorem munk ei teinud naisest väljagi, vanem aga võttis naise turjale ja kandis teisele kaldale. Mungad läksid edasi. Noorem munk kurjustas vanemaga tund aega, et see oli julgenud ordu reegleid rikkuda ja vannet murda ning naisterahvast puudutanud. Mida ta küll mõtles ja kust ta selleks õiguse võttis! Lõpuks peatus vanem munk ja vaatas nooremale otsa. „Mina panin selle naise juba tund aega tagasi maha, aga sina kannad teda ikka veel”, ütles ta.
Ja veel teinegi lugu.
Kord töötasid kaks sõpra aias. Nad kõplasid maad. Äkki põrkus ühe sõbra kõblas millegi kõva vastu. Ta tõstis üles ühe tüki kulda ja viskas selle minema justkui tavalise kivi. Nad jätkasid tööd. Kaks sõpra istusid aias ja lugesid raamatut. Korraga möödus tuntud suurniku sõiduk. Üks sõpradest tõusis ja vaatas sellele järele. Siis lükkas teine oma tooli eemale ja ütles: "Te pole mulle enam sõber!" Neil ei olnud lahkarvamusi vaadetes rikkusele. Nad tundsid palju suuremaid väärtusi. Aga mis puutus ausse ja austusesse ühiskonnas, siis siin läksid nende arvamised lahku.
Kindlasti ei jäta ühtegi eestlast päris ükskõikseks Tallinnas toimuv suur laulu- ja tantsupidu. See läheb meile korda - olenemata sellest, kas osaleme laulja või tantsijana, vaatame kontserte kohapeal või televiisorist - või lihtsalt mõtleme selle peale. Laulu- ja tantsupidu on üks meie Märkidest.
Ilusat pidu ja kaunist suve kõigile!

Leili Kuusk
leili@suure-jaani.ee
Avaldatud : July 2009