Mai 2009
Käes on mai. Päike soojendab juba pea suviselt. Veel viimased koolinädalad - paljudel ka eksamid - ja võibki puhkamisele mõtlema hakata. Kooliaasta seab oma rütmi järgi paljude perede elukorralduse.
Aga õppida on võimalik alati, kõigest ja kõikjal ning kindlasti ka vanadest lugudest. Üks idamaadest pärit lugu räägib valitsejast, kes otsis endale võimekat ja tarka juhti, kel oleks oskusi ja taipu ning kes võiks riigi juhtimise pärast tema surma üle võtta.
Ühel päeval kutsuti kõik kandidaadid uhke palee suurde saali. Valitseja pöördus väljavalitute poole: "Mul on probleem ja ma tahan teada, kes teie hulgast selle lahendada suudab. Te näete siin seinas kõige suuremat, võimsamat ja raskemat ust kogu riigis. Kes teie hulgast suudab selle kõrvalise abita avada?"
Enamus kandidaate raputasid päid. Probleem oli neile liiga keeruline. Mõned uurisid ust tähelepanelikumalt, arutlesid selle tugevuse ja kaalu üle, meenutasid õpitud probleemi lahendamise teooriaid ja tunnistasid, et ülesanne tundub võimatuna.
Ainult üks mees lähenes uksele ning hakkas seda põhjalikult uurima. Ta koputas ust, mõõtis laiust ja paksust, uuris hingede ehitust ja õlitatust. Ta uuris seda põhjalikult nii silmade kui kätega: katsus, lükkas, müksas. Lõpuks jõudis otsusele. Ta hingas sügavalt sisse, keskendus ja lükkas ust.
See avanes lihtsalt ning vaevata.
Teised olid eeldanud, et uks on lukus või kinni kiilunud. Tegelikult piisas ukse avamiseks vaid kergest tõukest.
Valitsejal oli mantlipärija olemas. Ta pöördus kokkutulnute poole: "Edu saavutamine elus sõltub teatud võtmeteguritest. Need on samad, mida meile just näidati. Esiteks, et aru saada, mis su ümber tegelikult toimub, toetu kõigepealt oma mõistusele. Teiseks, ära tee valesid oletusi. Kolmandaks, ole valmis tegema raskeid otsuseid. Neljandaks, ole julge ja tegutse vapralt ning sihikindlalt. Viiendaks, rakenda oma jõudu. Lõpuks - ära karda vigu teha."
Ühes lühikeses loos on koos nii palju väärt õpetussõnu.
„Ära tee valesid oletusi.” Lihtne. Kuid ometi unustab enamus meist nii mõnigi kord selle lihtsana näiva põhimõtte. Ikka kipume teiste eest otsustama, mis neile hea võiks olla või arvame küsimata teadvat, mida teised millestki arvavad. Aga võib-olla tasuks ikkagi küsida - saaksime ehk meeldiva üllatuse osaliseks?
„Ole valmis tegema raskeid otsuseid.” Raskete otsustega seoses meenuvad minule isiklikult esimesena poliitikud - nii „suurest” kui kohalikust poliitikast. Tihti tundub, et päris palju on neid, kes hirmus, et neid võidakse järgmisel korral mitte valida, ei riski teha vajalikke - aga ebapopulaarseid - otsuseid. Raskeid otsuseid tuleb aga ilmselt kõigil mõnikord teha ja seda erinevates elusituatsioonides.
Enamus meist kardab vigu teha. Ebaõnnestumise hirmus võime aga jätta tegemata ka väga olulised otsused ja teod. Öeldakse, et jänes šampust ei joo. Jah, mõnikord võib juhtuda, et peame eesmärgini jõudmiseks ka vigu tegema - et neist õppida ja kokkuvõttes ikkagi eesmärk saavutada.
Räägitakse, et kui ajakirjanik küsis elektripirni leiutajalt Thomas Edisonilt: "Öelge, härra Edison, mida te tundsite, kui lambipirni valmistamine kaks tuhat korda ebaõnnestus?", vastanud Edison: "Noormees, mul ei ebaõnnestunud lambipirni tegemine kaks tuhat korda, ma leidsin lihtsalt üks tuhat üheksasada ja üheksakümmend üheksa viisi, kuidas lambipirni mitte teha."
Jõudu ja edu kõigile!

Leili Kuusk
leili@suure-jaani.ee
Avaldatud : May 2009