Märts 2009
Märts 2009

Märts on kevade alguse kuu. Kuigi veebruari viimased päevad tõid maha uue valge lumevaiba, on ometi õhus tunda kevadeootust. Päevad on palju pikemad ning kel hommikuti mahti olnud taevasse vaadata, see on nii mõnelgi päeval näinud fantastiliselt ilusat päikesetõusu.
Lilli Promet on kirjutanud:
Võib pöörast rõõmu anda
nii lihtne pajuurb...
Jah, piisab tõesti vähesest - näiteks ilusast päikesetõusust, et kogu päev tunduks imeline. Kui sellele lisandub veel muudki ilusat - näiteks kohtumine mõne toreda inimesega, jätkub rõõmu südamesse juba pikemaks ajaks.
Veebruar oli küll suhteliselt lühike kuu, kuid toredaid ettevõtmisi jagus sellesse päris palju.
Kuu algul võttis vallavolikogu esimees vastu meie valla uusi pisikesi kodanikke ja nende vanemaid. Seekord oli kutsutuid 39 - viimase poole aasta jooksul vallas sündinud beebid.
Kolmkümmend aastat tagasi valmis Olustveres praeguse Teenindus- ja Maamajanduskooli õppehoone. Nüüd lõpuks pandi selle lähistel nurgakivi uuele ühiselamule. Loodetavasti on järgmisel õppeaastal seal vajadusel võimalik lahendada ka Suure-Jaanis õppivate noorte elamismuresid.
Viimastel aastatel on traditsiooniks saanud isetegevuslaste kontserdid Vastemõisas. Kõik ringid, kel soov teistele näidata, millega nad tegelevad - ja et nad olemas on, saavad võimaluse esineda. Sel aastal panid oma tööd välja ka meie käsitööringid. Tore, et meil on väga palju neid, kes laulavad, tantsivad, pilli mängivad või näitemängu teevad - kurb on vaid see, et seetõttu saab kontserdil iga kollektiiv vaid ühe numbriga üles astuda, sest muidu kestaks üritus mitmeid tunde. Traditsioon on seegi, et Vastemõisas antakse kätte aasta kultuuripreemiad ja kultuurielutöö preemia. Et kultuuritöö on traditsiooniliselt rohkem naiste vedada, näitab see, et kolm esimest Suure-Jaani valla kultuurielutöö preemia saajat on naisterahvad - suur enamus selle preemia nominente samuti.
Kuigi vabariigi 90. aastapäeva üritused jäävad eelmisesse aastasse, on rõõmustav, et eelmise aasta ettevõtmiste ja neil osalejate rohkus kestab edasi. Iseseisvuspäeva aktusel Lembitu platsil olnud inimeste arv ulatus neljandikuni väikelinna elanike arvust! Meie koolid olid aga tõsiselt kinni haaranud ideest „Tagasi kooli!”, mille raames toimus kohtumisi mitmete huvitavate inimestega.
Iseseisvuspäeval võtsid vallavolikogu esimees Arnold Pastak ja vallavanem Maie Käba vastu
valla suuremaid tööandjaid ja maksumaksjaid. 2008. aastal laekus vallale üksikisiku tulumaksu 1388 kohast. Kellegi maksustatav tulu ei ületanud miljonit krooni. Enamus suuremate maksude maksjatest teenib oma tulu väljapool valda, tihti ehituse, projekteerimise või infotehnoloogia arendusega tegelevates firmades - aga ka muudes ettevõtlussfäärides ja riiklikus sektoriski: Eesti Pangas, Riigikohtus, Keskkriminaalpolitseis, Riiklikus Autoregistrikeskuses, Kaitsejõudude Peastaabis, Julgeolekupolitseis, ministeeriumites jm. Tööandjaid, kelle juurest saab tulu üle 10 meie valla inimese, on vaid 47. Suurim tööandja on vallavalitsus, kellelt sai tulu 395 inimest. Järgnesid Sürgavere Põllumajandusühistu (108), OÜ Eesti Höövelliist (101), Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool (93), Viljandi Tarbijate Ühistu (63), Lahmuse Kool (55) ja Eesti Post (54). Haigekassast tehti väljamakseid 908 inimesele ning Sotsiaalkindlustusametist 151 inimesele.
Veebruaris viisid elu ja töö mind kokku mitme väga huvitava inimesega, kellega lävimisest jäi hinge eriline soe tunne. „Võib pöörast rõõmu anda...”. Nende päikeselist inimeste hulgas oli nii kultuuriinimesi - muusikuid, lavastajaid, kunstnikke jt - kui ka neid, kelle kohta enamasti öeldakse: tavalised inimesed. Tegelikult pole keegi tavaline - igaüks on erakordne ja ainulaadne. Minusse jätsid nad kõik killukese positiivsust, laiem üldsus aga peaks osa saama neist mõnede tegemistest - olgu siis juunis muusikafestivali käigus või detsembris jõule oodates.
Märtsis on mitmeid rahvakalendri- ja muidki tähtpäevi. Märtsis on sündinud kaks meie kandi tuntud kunstnikku - õukonnakunstnik Johan Köler 8. märtsil ja naivist Paul Kondas 31. märtsil.
Isiklikult pean väga tähtsaks emakeelepäeva. Kuigi 7. leheküljel jõuab Suure-Jaani Gümnaasiumi 11. klassi noormees Villem Voormansik järeldusele, et eesti keel on elujõuline, teeb muret mõnede noorte halb keeleoskus. Olen näinud üherealist avaldust, milles on neli kirjaviga ja kirjutajaks - keskkooli lõpetanud noor inimene. Kirjavahemärkide ja eriti tühikute kasutamine tundub kogu aeg halvemaks minevat. Mina olen seda tähendanud pea seitsme aasta jooksul, mil Leole toimetamisega tegelen. Järjest rohkem tundub olevat kahe äärmuse järgijaid: ühed jätavad tühiku järjekindlalt iga kirjavahemärgi ette - ning nimesse Suure-Jaani vähemalt kaks tühikut - ja teised, kes ei tunnista kirjavahemärkide kõrval mitte mingeid tühikuid. Vahel teeb kurvaks ka mõne noore inimese vähene lugemus. Enda õigustamiseks öeldakse, et kes meie kiirel ajal ikka viitsib ja jõuab neid pakse raamatuid läbi lugeda. Loodan siiski, et elujõulist ilusat eesti keelt ootab ees veel palju aastaid kestmist. Vähemalt ühel päeval aastas tasub selle peale mõelda.
Päikest ja rõõmu südamesse kõigile!

Leili Kuusk
leili@suure-jaani.ee
Avaldatud : March 2009