Veebruar 2009
Veebruar 2009

Veebruaris saab Eesti Vabariik 91 aastat vanaks. Või oleks hoopis õigem öelda, et meie riigi sünnist möödub 91 aastat - sest ei saa me ju vahepealsetel aastatel päris hästi rääkida Eesti Vabariigist?
Selgi aastal on meie valla esimeste klasside lastel austav võimalus süüdata iseseisvuspäeva aktusel Lembitu juures Eesti Vabariigile 91 küünalt. Neid aitavad meie gümnaasiumi viimase klassi noored.
Aga peale meie riigile nii tähtsa päeva on veebruaris veel küünla- ehk pudrupäev, luuvalupäev, peetripäev, madisepäev ja uuema aja komme - valentini- ehk sõbrapäev.
Küünlapäev on üks tuntumatest talvepoolituspühadest, kus pidi veel pool loomade ja inimeste toidust alles olema. Kui enamasti lõppesid jõulud kolmekuningapäevaga, siis Lääne- ja Saaremaal lõppesid need alles küünlapäevaga. Küünlapäevatoit oli (odra)tangupuder ja sealiha. Küünlapäeval valmistatud küünlad pidid eriti heleda leegiga põlema. Naised käisid sel päeval kõrtsis ja külas ning mehed tegid kodus naiste töö. Küünlapäevast algas kangakudumine, mis kestis jüripäevani. Keelatud tööks oli aga ketramine.
Luuvalupäeva kohta on arvatud, et tuleb hoiduda töötegemisest, eriti aga luude ja liikmete koormamisest - vastasel korral hakkavad need valutama. Öeldi, et hoiduda tuleks tantsimisest, jooksmisest ja raskest füüsilisest tööst.
Talvine peetripäev on aga Lääne- ja Hiiumaa püha. Seda peeti kevade alguseks.
Ka madisepäevi on meie rahvakalendris kaks. Madisepäev oli rikas töökeeldude poolest. Eriti kardeti putukate ja usside pärast. Madisepäeval pidi putukatele elu sisse loodama ning kui sel päeval lund sajab, tuleb suvel palju parmusid. Ohtlikuks peeti nõela ja üldse terava eseme kasutamist, sest siis oli karta suvel sagedast ussidega kohtumist. Samuti ei tohtinud sel päeval kapsaid, ube ega herneid keeta - need minevat kasvuajal ussitama. Meeles tuli pidada veel madisepäeva nädalapäeva ja seda, kust tuul puhub. Sel nädalapäeval ei tohtinud kevadel vilja ega herneid külvata, kapsaid istutada ega kartuleid maha panna - saak pidi kahjulike putukate tõttu ebaõnnestuma.
Seega on meie rahvakalendri tähtpäevad seotud mitmesuguste töökeeldude ja maagiliste tegevustega - ikka selleks, et ees ootavad ajad edukad oleksid. Tagagu siis edu kommetega paikapandud puhkepauside pidamine ja inimestele hõlbu andmine või ilma ennustamist võimaldavad tähelepanekud.
Valentinipäev on aga peamiselt suur kinkimisepäev. Nii Ameerikas kui Euroopas on kombeks saata vastava sümboolikaga - Cupido, südamed, punased roosid, pits, sõlmed, tuvid - kaarte. Kui kaartide saatmine olla naiste meelistegevus, siis mehed armastavat sel päeval lilli ja šokolaadi kinkida. Mustvalged valentinipäeva trükikaardid hakkasid levima juba üheksateistkümnenda sajandi algul, kui tunnete otsesõnu väljendamine polnud kombeks. Kui Eestis on valentinipäev tuntud rohkem sõbrapäevana, siis paljudes kohtades on see siiski pigem armunute püha. Lääne-Euroopas ja Ameerikas reklaamitaksegi seda kui armastusavalduste, kihlumis- ja pulmapäeva. Kuid on ju tore komme ka sõpradele sellest märku anda, et neid oma sõpradeks peate.
Ilusat talvist veebruari!

Leili Kuusk
leili@suure-jaani.ee
Avaldatud : February 2009